Venemaa president Boriss Jeltsini külaskäik Tallinnasse Eesti taasiseseisvumise eel oli meile vägagi tähtis ja aitas laulva revolutsiooni ülesande veretult ellu viia. Kui aga olud rahunesid ja riigiohjad kõvasti peos olid, võis ta näidata oma tegelikke suurriiklikke tõekspidamisi.

Härrased Jeltsini ausamba fännid, ei ole põhjust kellelegi pugeda. Tartu ülikoolist II maailmasõja ajal röövitud ja Venemaale viidud varad on ju seniajani tagasi saamata. Eesti asjad tuleb õigeks ajada, mitte okupantide õigusjärglastele ausambaid püstitada.

Evald Rätsep
Memento



Soojatootmine ei jää seisma

OÜ Avoterm oli laiemale avalikkusele suhteliselt tundmatu ettevõte, aga eelmisel nädalal sattusime meediasse uudistega, nagu ähvardaks paljusid väikeasulaid kütteta jäämine (Vt „Üle Eesti sooja tootev OÜ Avoterm sipleb raskustes”, EPL 13.3).

Saan kinnitada, et Avotermi kui maapiirkondade ühe suurema soojatootja tegevuse lõpetamine ei ole hetkel päevakorras, kuid soojatootmise küsimus vajab jätkusuutlikke lahendusi. (Märtsi alguses saatis soojatootja OÜ Avoterm konkurentsiametile kirja teatega, et tõenäoliselt ei suuda ta kauem kui kaks nädalat soojuse tootmist jätkata, kirjutas EPL.) Oleme püüdnud alustada diskussiooni sooja hinna määramise metoodika puudujääkide üle.

Meie klient on väga tihti sotsiaalselt või majanduslikult nõrgema positsiooniga inimene. Soojatootmisettevõtte huvides ei ole inimeste rahakotist viimase sendi õngitsemine.

On lihtne tembeldada soojahinna tõusu peasüüdlaseks soojatootmisettevõtteid. Tegelikkuses on aga meie hindade kujunemine selgelt kulupõhine ja sõltub eri energiakandjate hindadest. Ajalooliselt oleme kütnud paljusid asulaid meie enda kodumaise põlevkiviõliga. Viimase kahe aasta jooksul on aga põlevkiviõli hind üle saja protsendi kerkinud. Kui teha lihtsustatud arvutus, siis toasooja hind meie küttepiirkondades on samal ajal tõusnud oluliselt vähem. Suurenenud on saastetasud, kallinenud soojuse tootmiseks vajaminev elektrienergia ja vesi.

Seega majanduslikult sisult oli Avotermi kiri, milles hoiatasime tänase süsteemi puudujääkide eest, igati pädev. Õnneks on Avotermil tugev omanik, kes meid hetkel toetab ja tegevuse lõpetamine pole päevakorras.

Aga igasugune tegutsemine peab olema lahendustele suunatud. Üks võimalus on üleminek soodsamale kütusele, näiteks hakkpuidule või turbale. See vajab aga investeeringuid katlamajade ümberehitusse. Seda me ka teeme, näiteks valmib käesoleval aastal keskkonnainvesteeringute keskuse abiga Vana-Võidus hakkpuidukatlamaja, muutused on tulemas Tarbija ja Kaarepere katlamajas. Koostame keskkonnainvesteeringute keskusele veel nelja katlamaja taotlusi biokütusele üleminekuks. Keskmise katlamaja ümberehituse investeeringu tasuvusaeg on aga 25 aastat ehk iga kord pole soodsamale kütteviisile üleminek lihtsalt mõeldav.

Saan vaid kinnitada, et OÜ Avoterm ei jäta oma kliente hätta ja jätkab, kuid kutsub riiki üles leidma kiiremaid lahendusi.

Mati Sarap
OÜ Avoterm juhataja



Tasuta ühistranspordi poolt

See ei ole mingi saladus, et meil Eestis on väga palju madala palgaga või töötuid inimesi, kes lihtsalt püüavad ellu jääda. Miks need inimesed peavad veel kulutama raha ühistranspordi peale, selle asemel et jätta see leibkonda? Miks mõtleb meie ühiskonnas iga inimene ainult endale ega vaata, mis toimub riigis üldiselt?

Sotsiaalne sidusus Eestis on väga nõrk. Minu arvates on käes kõige õigem aeg selleks, et töötada mitte eestlaste ja venelaste integreerimisega, vaid ühiskonna majandusliku integratsiooniga. Situatsioon, kus üks väike osa elanikest joob Dom Pérignoni šampanjat ja teine osa püüab leida midagi prügikastist või ostab kõige odavama kiirsupi, on talumatu.

Meie heaolu eksisteerib ainult paberi peal. Meie kallid valitsejad püüavad üles ehitada vanakreeka tüüpi oligarhilist elitaarühiskonda, kus hästi elab ainut väike osa kodanikest. Inimesed, kas te üldse teate, et on olemas selline asi nagu kaastunne? Meil peavad olema ühiskonnas ka sotsiaalse mobiilsuse vahendid, mis garanteeriksid, et igaühel oleks võimalus eluga hakkama saama, sõltumata sellest, kust ta pärit on.

Aleksei Karjatska
Tallinna Pae gümnaasiumi õpilane