Madis Verro: miks ennustatakse meesõpetajale direktorikarjääri, ent naisele mitte?
Sel teemal on sõna võtnud mitmed arvamusliidrid, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel pakuvad paljud restoranid üle Eesti tilliga ja tillita toitu ning loomulikult olid poliitikud, erinevate organisatsioonide esindajad ja aktivistid kaamerate ees ning tänavatel kampaaniat tegemas. Kõik see toimus loomulikult väga ülla asja nimel - naistele meestega võrdne palk tööturul.
Ma tervitan seda eesmärki ja leian, et sel teemal peakski toimuma pidev ja avalik ühiskondlik debatt, et muutused toimuda saaksid. Ühiskond peaks liikuma selles suunas, et nii naistel kui meestel oleksid võrdsed võimalused, kuid see on võimalik vaid tingimusel, et mõlemale soole on ka esitatud võrdsed ootused ning seda viimast kiputakse ära unustama.
Ühiskond ootab, et mees teeniks rohkem
Palgavahe probleemi olemuse mõistmiseks on meil vaja ausalt teadvustada iganenud ootusi meestele: teha maksku mis maksab karjääri, teenida igal juhul palju raha või muidu oled nii-öelda mõttetu mees - läbikukkunud ja väärtusetu. Juba väikesest peale sisendatakse poistele, et nemad peavad tulevikus tooma leiva lauale ja peaksid olema võimalikult edukad selleks, et pakkuda oma tulevasele perele kõike, mida ühiskond eeldab ehk siis elada „Estonian dreami“. Sisse kodeeritud ootused tekitavad paratamatult pingelise olukorra, kus töötatakse üle, amet valitakse suurima võimaliku palganumbri järgi, orienteeritakse ennast karjäärile ja tervisega tegelemine jääb üldse tahaplaanile.
Arvamust, et meeste puhul eeldatakse suunitlust karjäärile on hea illustreerida sõnakõlksuga, mis öeldi uue noore meesõpetaja töölevõtmisel. Tegu oli noore, targa ja hea õpetajaga. Vanema naisõpetaja kommentaar sellele oli, et suurepärane karjäärivalik, sest varsti on see meesõpetaja kindlasti direktor. Küsimus ei olnud mitte selles, kas sellele noorele mehele tegelikult ka meeldis olla õpetaja, vaid selles, et tegu on valdkonnaga, kus karjääriredelil liikumine on pigem paralleelne, kui üles alla ja otseloomulikult kuna tegu on meesterahvaga ei saa olla teistmoodi kui nii, et ta kindlasti on endale võtnud suuna saada direktoriks. Miks ei tehta sarnast kommentaari noore naisõpetaja kohta?
Meie peres on olnud periood, mil minu naine teenis minust suuremat palka. Selle asjaolu ilmnemisel oli teiste pereliikmete ja sõprade esimene küsimus, et kas see häirib mind? Õnneks oli aus vastus lihtne - ei häiri. Samas pole keegi küsinud minu abikaasa käest, kas teda häirib see, kui mina teenin rohkem kui tema. Lihtne näide endiselt valitsevatest topeltstandarditest, mille sarnaseid näited saavad tuua paljud inimesed.
Selles ei ole mitte midagi halba, kui mees teenib perekonnas vähem kui naine, olenemata sellest, et see on vastuolus ühiskonna ootustega. Pürgima peaks selle poole, et kui me räägime võrdsetest palkadest, siis me mitte ei lähene sellele küsimusele ainult naiste aspektist, vaid kui laiemale ühiskondlikule probleemile, millel on mitmeid tahke. Naiste madalamat palgataset ei lahenda ainult naisi toetavate kampaaniate kaudu, vaid alles siis kui me ka juurime välja ühiskondliku ootuse meestele, et nad peavad rohkem teenima. Hetkel on surnud ring - tõstame naise palka aga mehed peaksid ikkagi töötama selle nimelt, et natukene rohkem teenida. Sest nii on ju normaalne.
