Rootsi kaitsedilemma: on’s vastupanul mõtet?

Kulutuste kasv pikendaks vastupanu väidetavasti mõne nädala.

Kas Venemaa agressiivsus peaks tooma kaasa suuremad kaitsekulutused? Oleks sellest tõesti kasu või põhjustaks see konflikti korral üksnes suurema verevalamise? Rootsi valitsuse ja opositsiooniparteide vahel käivad kaitsekulutuste suurendamise üle ägedad läbirääkimised. Aga paljud asjatundjad usuvad, et see oleks asjatu raha tuulde loopimine. Paari aasta eest ütles Rootsi relvajõudude ülem Sverker Göranson, et sõjalise rünnaku korral suudaks Rootsi vastu pidada ühe nädala. Mis kasu oleks sellest, kui suurendamegi kaitsekulutusi kaks või kolm korda ja pikendame Rootsi vastupanuvõimet nädala või paari jagu?

Mis juhtuks, kui Venemaa okupeeriks näiteks Gotlandi? Kas Rootsi kaitsejõud osutaksid vastupanu ja kaotaksid hulga inimelusid või annaksid ülivõimsa vaenlase ees kohe alla? Mis juhtuks, kui NATO Rootsile appi tõttaks? Laialdase sõja varianti, kus võivad käiku minna isegi tuumarelvad, ei poolda Euroopas keegi. Seega: väike sõjavägi ei hirmutaks kedagi, kuid suur sõjaline allianss oleks lihtsalt käsist-jalust seotud, sest tema sekkumise tulemus oleks veelgi suurem katastroof.