Toomas Alatalu "Totalnõi diktantist": võtame eesmärgiks selle, et venelased viimaks hakkaksid Tallinnat kirjutama kahe "n"-iga

Politoloog Toomas Alatalu kirjutab, et seoses "Totalnõi diktantiga" ning president Kaljulaidi Moskva visiidiga, on Eesti-Venemaa suhetes soodus aeg. Ühe eesmärgina, milleks võiks seda aega ära kasutada, on Alatalu meelest see, et venelased hakkaksid ka krillitsas viimaks "Tallin" asemel kirjutama Tallinn.

Reageeringud president Kaljulaidi ootamatule ehk seniväidetut eiravale sõnumile Moskvaväisamisest näitab hästi meie välispoliitika hetkeseisu – ollakse parajalt ehmunud, sest pole ju kombeks suurelt mõelda.

NATO ja ELi ühispoliitikast tulenevalt kõlas vastassuunas soleerimise otsus vahetult enne kõigi toetust vajavas Ukrainas toimuvaid presidendivalimisi. Samas ei saada seal läbi ilma teise valimisvooruta 21. aprillil, nii et meie presidendi pilk Kremlile kiviviskekauguselt – Eesti Moskva saatkonnast on tõesti suurepärane asupaik – see18. aprillil ei ohusta suurt poliitikat. 

Samas on minek reageering Moskva-poolsele suure poliitika toomisele Tallinna – sündmusele, mille mainimist Eesti establishment ja eestikeelne meedia siiani väldivad. Nimelt toimub Tallinnas 13. aprillil üleilmse vene keele diktandi ehk siis etteütluse peasündmus. Teisisõnu - Tallinn on selle üleilmse ürituse pealinnaks. 

Esimest korda toimub see üritus välismaal ja kuulub arusaadavalt Venemaa välispoliitika selle osa juurde, mida nimetatakse välispoliitikaks kaasmaalaskonna abil. Ürituse maaletoojaks on Tallinna linna keskerakondlik valitsus ja kuna sellega on tegeletud mitu aastat, siis selgitab see ka linnavõimude vastuseisu üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Seda kõike olukorras, kus ülejäänud Eesti erakonnad ja establishment on teinud nägu, et ei tea vastavatest toimetamistest midagi. Selge see, et üleilmsele Venemaa üritusele välisriigis tuleb kohale mõni kõrgem ametiisik ja ka Eesti võimud ei saa naaberriigi üritusest kõrvale jääda.