NATO tugevus on selle ühtsuses ning selles, et on jäädud truuks oma esialgsetele põhimõtetele ja eesmärkidele. Me pühendume kindlalt nii kõigi liikmete ühisele kaitsmisele kui ka demokraatia, isikuvabaduse, inimõiguste ja õigusriigi jagatud väärtustele.

4. aprillil 1949, kui kaksteist asutajariiki allkirjastasid Põhja-Atlandi lepingu, ütles president Truman, et riigid „soovivad vältida agressiooni ja vägivalda Põhja-Atlandi piirkonnas, kuid ka edendada ja hoida rahu kogu maailmas". NATO liikmed püüdlevad samade eesmärkide poole ka tänapäeval. Organisatsioon on hoidnud rahu juba aastakümneid ja tagab oma liikmete turvalisuse ka tänaste uute ohtudega silmitsi seistes.

Jõhker okupatsioon

Pidagem meeles, et kui lääne riikide juhid allkirjastasid 1949. aastal Washingtoni lepingu, valitses nii Eestis kui ka mitmetes teistes praegustes liikmesriikides jõhker Nõukogude okupatsioon, ning seda veel mitu aastakümmet. Kuid juba viieteistkümne NATOs oldud aastaga oleme näinud Eesti tõelist väärtust organisatsioonis.

Eesti on tõestanud end tugeva Vene agressiooni tõkestava jõuna: Eesti Kaitsevägi võitles Afganistanis, võõrustas Ühendkuningriigi juhitud NATO suurendatud kohaloleku lahingugruppi Tapal ning valitsus investeerib järjekindlalt riiklikku kaitsesse. Veel enam: Eesti astub jõuliselt vastu globaalsetele julgeolekuohtudele, mis lõhestavad meie turvalisust, alates Hiina agressiivsest püüust saavutada majanduslik ja poliitiline mõju kuni Iraani ja Põhja-Korea tuuma-ambitsioonideni. NATO liikmed on ühiselt valmis astuma vastu nii nendele väljakutsetele kui ka veel aimamata ohtudele.

Kuigi külm sõda on läbi, pole NATO tähtsus vähenenud, sest uued raskused põimuvad vanadega ning muudavad meie geopoliitilise keskkonna rivaalitsevaks ja ebakindlaks. Selmet võidelda ühiselt uute väljakutsete vastu, ähvardavad Venemaa agressioonid lõhkuda heaolu, stabiilsust ja rahu, mida oleme seitsekümmend aastat üles ehitanud. Venemaa on jätkuvalt kõige suurem oht Euroopa rahvusriikide suveräänsusele ja sõltumatusele ning lääne kultuuri ühistele väärtustele.

Venemaa hübriidsõda ja palgamõrvarid

Vladimir Putini valitsemise all on Venemaa võtnud uute hübriidsõja vormidega sihikule lääne demokraatlikud alustalad, nagu valimised, finantseerimisasutused ja tsiviiltaristu. Venemaa on vaenuliku kübertegevusega rünnanud erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone, näiteks Maailma Antidopingu Agentuuri ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni.

Kremli toetusega palgamõrvarid tapsid Suurbritannias sõjatööstuse närvigaasiga ühe Inglise kodaniku. Venemaa on tunginud suveräänsesse Ukrainasse ja Gruusiasse, okupeerib nende riikide piirkondi ning ähvardab NATO linnu ja kodanikke, võttes kasutusse tuumarelvavõimekusega raketisüsteeme , mis rikuvad keskmaa-tuumarelvastuse lepingut.

Nendele väljakutsetele vastu seistes on Ameerika Ühendriigid oma liitlastele vankumatult pühendunud. President Trump kuulutas 2017. aastal Varssavis ühemõtteliselt: „Ameeriklased teavad, et meie vabadust ja huvisid kaitseb kõige paremini vabade, iseseisvate ja sõltumatute riikide tugev liit." NATO liikmed otsustasid 2014. aastal suurendada riiklikke kaitsekulutusi just seesuguse pühendumuse tõttu kollektiivsele kaitsele, ühistele väärtustele ja liikmesriikide iseseisvusele. Leppisime kokku, et investeerime kaitsesse vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, millest vähemalt viiendik kulub uue põhivarustuse soetamisele aastaks 2024.

Hea liitlane

Eesti väärib tunnustust ja kiitust, sest nad on pühendunult kandnud oma osa vastutusest. Kirjutanud Walesi tippkohtumisel esimeste hulgas alla vastavale lepingule, on Eesti juba aastast 2012 kulutanud kaitsele kaks protsenti ja rohkemgi sisemajanduse kogutoodangust. Eesti on eeskujulik liitlane, kes mõistab selgesti väljakutseid, millega NATO silmitsi seisab, ning saab aru, kui tähtis on hakata ohtudele vastu ühiselt, õlg õla kõrval.

Kui suurendame investeeringuid riigikaitsele, tagame ühiselt meie sõjaväe, mereväe ja õhuväe tugeva ettevalmistuse ja varustuse ning positsiooni, kust saab kriisi või konflikti korral igasuguse ohu vastu viivitamatult liikuda. Tugevdame NATO võimekust vastata hübriidohtudele. Aitame NATO-l koondada ressursse, et toetata partnereid terrorismivastases võitluses, kriisipiirkondade stabiliseerimises ja terroristide rünnakute tõenäosuse vähendamises NATO liikmete territooriumil.

NATO ühendab riike, kes „kaitsevad pühendunult vabadust, ühist pärandit ja tsivilisatsiooni, mis tugineb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetele," nagu põhikiri seda ette näeb. NATO on algusest peale jäänud kindlaks oma algupärastele ideaalidele ning avanud ukse kõigile uutele liikmetele, kes jagavad samu väärtusi ja soovivad panustada ühisesse kaitsesse.

NATO laieneb

Iga uus liitlane teeb meid tugevamaks ning NATO kollektiivkaitse võimekuse kasv aitab liikmesriikidel paremini kaitsta iseennast, liitlasi ning säilitada rahu ja heaolu. 2019. aastal tähistame mitme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi liitumise aastapäeva ning sel aastal valmistub NATO võtma kolmekümnenda liikmena vastu Põhja-Makedooniat. Samuti on NATO jätkuvalt pühendunud oma partneritele.

NATO liikmed soovivad säilitada kollektiivset kaitset ja vabadust. Peame ka edaspidi ühiselt investeerima riiklikku kaitsesse, kasvatama ja kaasajastama sõjalist võimekust ning aitama NATO-l edendada meie kodanike turvatunnet ja ohutust. NATO liikmed võtavad oma kohustusi tõsiselt. Ühiselt oleme tugevamad ja saame tagada, et NATO hoiab meie rahu ja heaolu ka järgmisel seitsmekümnel aastal ning kauemgi.