“Avatud eesti raamat” – vaheinventuuri katse

“Avatud eesti raamatu” sari (AER) jõuab järgmisel aastal sajanda raamatuni. Sellest, mis tehtud ja mis teoksil, kirjutab Märt Väljataga.

 Nüüdseks on ilmunud 93 raamatut, ehkki summa oleneb ka loendamisviisist. Esteri võrgukataloog märgib arvuks 97, aga kui sealt arvata maha Aristotelese, Heideggeri ja Seneca kordustrükid ja lugeda Adam Smithi “Riikide rikkuse” kaks köidet üheks teoseks, siis saamegi kokku 93. Nende hulka kuulub ka sarja kujundusest hälbiv avaraamat, Russelli “Valik esseid”, mis ilmus 1994, aasta varem, kui sari sai oma tõelise alguse. Pildi ajab segaseks veel see, et mõnede kaante vahel on ilmunud mitme autori teoseid (Machiavelli ja Skinner, Halevi ja Luzzatto, hermeneutika antoloogia).

AER on veninud pikemaks niisugustest armastatud sarjadest nagu “Suuri sõnameistreid” (u 50 raamatut) või “Seiklusjutte maalt ja merelt” (u 70) ja on isegi ette jõudnud “Eesti mõtteloost” (üle 80). “Maailm ja mõnda” ja “Mirabilia” (u 150) jäävad siiski esialgu veel kättesaamatuks. Sisult on AER-ile vahest kõige lähedasemad kunagine Eesti Raamatu lühikeseks jäänud “valge sari”, nagu ka üks teine “valge sari” – Varraku “Ajalugu. Sotsiaalteadused”, mis jõudis veerandsaja raamatuni. “Ajalugu. Sotsiaalteadused” oli märksa terviklikuma ja läbimõelduma ilmega, kui võrrelda AER-iga, mis on kujunenud kaootilisemalt, osalt katse ja eksituse teel. Praeguseks aga hakkab juba välja joonistuma suurem pilt.

Sarja 93 raamatu hulgas on tõlkeid 12 keelest: inglise keelest 32 (sh inglise keeles kirjutatud poola, saksa, sloveeni ja soome filosoofide tekste), prantsuse 22, saksa 19. Veel leidub tõlkeid hispaania, taani, itaalia, vene, ladina, vanakreeka, poola, heebrea ja araabia keelest. Autoritest on Kierkegaard esindatud nelja, Bergson, Kolakowski ja Wittgenstein kolme raamatuga, Bourdieu, Cassirer, Deleuze, Foucault, Freud, Heidegger ja Russell kahega. Tõlkijatest on nelja raamatuga produktiivseimad Hasso Krull, Ruth Lias, Margus Ott, Leena Tomasberg ja ma ise.

Kirjastustest on kõige viljakam olnud Ilmamaa 33 raamatuga, talle järgnevad nüüdseks tegevuse lõpetanud Vagabund (30) ja Hortus Litterarum (8). Kokku on sarjas osalenud 11 kirjastust (Varrak, Tänapäev, Tartu Ülikooli Kirjastus jt).

Sarja viljakaim aasta oli 1998, mil ilmus kümme raamatut;  üheksa raamatut ilmus nii 2000. kui ka 2003. aastal, 2004 ja 2006 olid oma kolme-nelja raamatuga ahtraimad.

Märksa meelevaldsem oleks katse sarja raamatuid sisuliselt liigitada. Tundub siiski, et kõige rohkem, üle kahekümne nimetuse, on selles ajalooliselt või teoreetiliselt kultuuri mõtestavaid teoseid (Barthes, Bourdieu, Burckhardt, Cassirer, Croce, Eco, Eliot, Freud, Gadamer, hermeneutika antoloogia, Jaspers, Lotman, Rorty, Sontag, Strinati jt, sh ka antropoloogid Frazer ja Lévi-Strauss), ühiskondlikku ja poliitilist mõtet esindab ehk pisut alla 20 teose (Aristoteles, Beauvoir, Berlin, Bourdieu, Burke, Camus, Canetti, Habermas, Machiavelli, Mill, van Mises, Ortega, Smith, Taylor, Walzer, Weber), analüütilist keele- ja teadusfilosoofiat on kümne raamatu ringis (Chalmers, Danto, Dummett, Kripke, Kuhn, Quine, Russell, Wittgenstein, von Wright), eksistentsialiste teist sama palju (Beauvoir, Camus, Cioran, Heidegger, Jaspers, Kierkegaard, Lévinas, Unamuno). Mõnevõrra vähem leidub nn postmõtlejaid (Barthes, Baudrillard, Deleuze, Derrida, Foucault, Rorty, ÎiÏek). Väga laias mõttes (süva)psühholoogiaga seostuvad Bachelard’i, Beauvoir’, Foucault’, Freudi, Jungi, Kristeva, Zeldini, ÎiÏeki teosed, kirjanikuesseistikaks võiks liigitada poolt tosinat raamatut (Borges, Brodsky, Gombrowicz, Orwell, Paz, Valéry – Camus’, Canetti, Elioti jätaksin nende seast välja), üpris omaette seisab sarjas üks populaarteaduslik teos (Dawkins). Metafüüsilist filosoofiat esindavad Platon, Bergson, James, Heidegger, Kotakowski, Lévinas, Kripke, Danto, Dummett, Quine, Wittgenstein.

Ajaliselt on sari tugevasti kaldu tänapäeva poole, antiik on esindatud nelja raamatuga (kreeklasi ja roomlasi ühtviisi kaks), keskaeg kahega (üks juudi, teine islami traditsioonist), pikk varauusaeg on esindatud Machiavelli ja Pascaliga, 18. sajand Rousseau, Burke’i, Luzzatto ja Smithiga. Suurest 19. sajandist on esindatud ainult Burckhardt, Kierkegaard, Nietzsche ja Mill (kui Bergson ja James juba 20. sajandisse arvata, aga lisada võiks veel Schleiermacheri ja Dilthey hermeneutika antoloogiast). Veel elavaid autoreid peaks olema kuraditosin (Danto, Dawkins, Dummett, Habermas, Kotakowski, Kripke, Kristeva, Lévi-Strauss, Strinati, Zeldin, Žižek, Taylor, Walzer).

Praegu on võimatu ennustada, mis teos ilmub sarja sajanda raamatuna. Tõlkijatel ja kirjastajatel on nimelt erinevas valmimisjärgus üle veerandsaja autori raamatud: Giorgio Agamben, Hannah Arendt, Erich Auerbach, Ch. Baudelaire, Mihhail Bahtin, George Berkeley, R. G. Collingwood, Donald Davidson, Denis Diderot, Foucault, Gottlob Frege, Heidegger, David Hume, Kierkegaard, Immanuel Kant, Nietzsche, Ernesto Laclau, Edmund Leach, Lévinas, Niklas Luhmann, George Santayana, Edward Sapir, Seneca, Boriss Uspenski, R. Wellek ja A. Warren ning B. L. Whorf.

Mis hoiab kogu seda sarja koos? Lisaks taotlusele avaldada filosoofilise või teoreetilise kallakuga tõlketeoseid on ühendajaks kirju kaane ja musta seljaga välisvorm (Jüri Kaarma) ning ühine sponsor. Sarja käivitajaks ja kuni sajandivahetuseni peasponsoriks oli Avatud Eesti Fond, 2004. aastal võttis Eesti kultuurkapitali nõukogu sarja toetamise üle. “Kulka” juures tegutseb kolmeliikmeline komisjon (M. Orav, P. Torop, M. Väljataga), kes jagab kaks korda aastas stipendiume tõlkijatele, toimetajatele, järelsõnastajatele ja kirjastajatele (2008. aastal 700 000 krooni). Muude “kulka” stipendiumidega võrreldes on nende suurim eripära see, et raha makstakse välja ainult tehtud töö eest – siis, kui tõlkijal on käsikiri valmis ja kirjastus on selle vastu võtnud. Komisjon küsib tundmatutelt tõlkijatelt proovitööd, püüab raamatuid, tõlkijaid ja kirjastusi omavahel kokku viia, soovitab headele tõlkijatele uusi ülesandeid, kuulab kirjastuste juures maad.

Raamatusari on seejuures mõistagi ainult vahend, mitte omaette eesmärk. Eesmärk on see, et nõudlikud tekstid eesti keelde jõuaksid. Kuid lugejad üldiselt armastavad sarju ning raamatu ilmumine sarjas tõmbab talle ka rohkem tähelepanu kui muidu.

NB! Ilmunud 93 raamatu nimekiri on lisatud selle artikli veebiversioonile.

Märt Väljataga

on ajakirja Vikerkaar peatoimetaja

“Avatud Eesti raamatu” sarjas ilmunud:

Aristoteles “Nikomachose eetika”. Ilmamaa 1996 (1997), 2007 (Tlk A. Lill)

Gaston Bachelard “Ruumipoeetika”. Vagabund 1999 (K. Sisask)

Roland Barthes “Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid”. Varrak 2002. (M. Amon jt)

Jean Baudrillard “Simulaakrumid ja simulatsioon”. Kunst 1999 (L. Tomasberg)

Simone de Beauvoir “Teine sugupool”. Vagabund 1997 (M. Mauer, A. Tõnnov)

Henri Bergson „Loov evolutsioon“. Ilmamaa 2005 (M. Ott, H. Sahkai)

Henri Bergson "Essee teadvuse vahetutest andmetest". Ilmamaa 2006 (M. Ott)

Henri Bergson "Aine ja mälu". Ilmamaa 2007 (M. Ott)

Isaiah Berlin “Valik esseid”. Hortus Litterarum 1998 (E. Sivonen)

Jorge Luis Borges “Valik esseid”. Vagabund 2000 (R. Lias)

Pierre Bourdieu “Praktilised põhjused”. Tänapäev 2003 (L. Tomasberg)

Pierre Bourdieu ”Visandusi eneseanalüüsiks”. Tänapäev 2008 (M. Amon)

Joseph Brodsky “Koguja rõõm”. Vagabund 1996 (P Lotman, J. Sang jt)

Jacob Burckhardt “Itaalia renessansikultuur. Üks esituskatse”. Ilmamaa 2003 (I. Vene)

Edmund Burke ”Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”. Varrak 2008 (T. Pakk)

Albert Camus “Mässav inimene”. Vagabund 1996 (L. Tomasberg)

Elias Canetti “Massid ja võim”. Vagabund 2000 (M. Sirkel)

Ernst Cassirer “Uurimus inimesest. Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse”. Ilmamaa 1997 (T. Pilli)

Ernst Cassirer ”Keel ja müüt". EKSA 2007 (M. Rennebaum)

Alan F. Chalmers “Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest”. Ilmamaa 1998 (K. Sarv)

Marcus Tullius Cicero "Kohustusest". Ilmamaa 2007 (I. Vene)

Emile M. Cioran “Lagunemise lühikursus”. Vagabund 2002 (L. Tomasberg)

Benedetto Croce “Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu”. Ilmamaa 1998 (J. Sild)

Arthur C. Danto “Ühendused maailmaga”. Hortus Litterarum 2000 (T. Hallap)

Richard Dawkins “Jõgi Eedenist”. Ilmamaa 2000 (A. Lõhmus)

Gilles Deleuze, Félix Guattari “Kafka. Väikese kirjanduse poole”. Vagabund 1998 (H. Krull)

Gilles Deleuze ”Bergsonism”. Ilmamaa 2008 (M. Ott)

Jacques Derrida “Positsioonid”. Vagabund 1995 (H. Krull)

Michael Dummett “Metafüüsika loogiline alus”. Ilmamaa 2003 (B. Mölder)

Umberto Eco “Reis hüperreaalsusse”. Vagabund 1997 (1998) (J. Sang)

T. S. Eliot “Valitud esseesid”. Hortus Litterarum 1997 (J. Rähesoo)

“Filosoofilise hermeneutika klassikat: F. D. E. Schleiermacher, Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger, Hans-Georg Gadamer”. Ilmamaa 1997 (A. Tool)

Michel Foucault “Hullus ja arutus”. Ilmamaa 2003 (M. Lepikult)

Michel Foucault ”Seksuaalsuse ajalugu I”. Valgus 2005 (I. Koff)

James George Frazer “Kuldne oks. Uurimus maagiast ja religioonist”. Varrak 2001 (T. Pakk)

Sigmund Freud “Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi”. Vagabund, 2000 (K. Räni)

Sigmund Freud “Inimhinge anatoomiast”. TÜ Kirjastus, 1999, 2001 (A. Lill)

Hans-Georg Gadamer “Hermeneutika universaalsus. Valik esseid ja intervjuusid”. Ilmamaa 2002 (A. Tool)

al-Ghazali ”Eksitusest päästja. Lampide orv”. Ilmamaa 2007 (K. Kasemaa)

Witold Gombrowicz “Päevaraamat”. Vagabund 1998 (H. Lindepuu)

Jürgen Habermas “Avalikkuse struktuurimuutus”. Kunst 2001 (A. Luure)

Jehuda Halevi ”Kuzari”, Moše Hajim Luzzatto ”Õigete teerada”. EKSA 2004 (K. Kasemaa)

Martin Heidegger “Kunstiteose algupära”. Ilmamaa 2002 (Ü. Matjus)

Martin Heidegger “Sissejuhatus metafüüsikasse”. Ilmamaa 1996, 1999 (Ü. Matjus)

William James “Pragmatism ja elu ideaalid”. Vagabund 2005 (M. Väljataga)

Karl Jaspers “Aja vaimne situatsioon”. Ilmamaa 1997 (K. Räni)

Carl Gustav Jung “Tänapäeva müüt. Asjadest, mida nähakse taevas”. Vagabund 1995 (M. Unt)

C. G. Jung ”Psühholoogilised tüübid”. Ilmamaa 2005 (P. Metspalu)

Søren Kierkegaard “Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned”. Vagabund 1998 (A. Alas)

Søren Kierkegaard ”Surmatõbi”. Ilmamaa 2006 (J. Pärnamäe)

Søren Kierkegaard ”Võrgutaja päevaraamat”. Ilmamaa 2007 (J. Pärnamäe)

Søren Kierkegaard ”Filosoofilised pudemed”. Ilmamaa 2008 (J. Pärnamäe)

Leszek Kołakowski “Horror metaphysicus”. Valgus 2000 (T. Kallas)

Leszek Kołakowski “Religioon”. Vagabund 2004 (J. Sang)

Leszek Kołakowski "Miniloengud maksiprobleemidest". Hendrik Lindepuu Kirjastus 2007 (H. Lindepuu)

Saul A. Kripke “Nimetamine ja paratamatus”. TÜ Kirjastus 2001 (A. Unt)

Julia Kristeva ”Jälestuse jõud”. Tänapäev 2006. (H. Sahkai)

Thomas S. Kuhn “Teadusrevolutsioonide struktuur”. Ilmamaa 2003 (R. Lias)

Emmanuel Lévinas ”Raske vabadus”. Vagabund 2004 (K. Ross, K. Sisask, J. Undusk,)

Claude Lévi-Strauss “Metsik mõtlemine”. Vagabund 2001 (K. Sisask)

Juri Lotman “Semiosfäärist”. Vagabund 1999 (K. Pruul)

Juri Lotman ”Kunstilise teksti struktuur”. Tänapäev 2006 (P. Lias)

Niccolo Machiavelli “Valitseja"; Quentin Skinner, "Machiavelli”. Vagabund 2001 (T. Tomson, L. Erepuu)

John Stuart Mill “Vabadusest”. Hortus Litterarum 1996 (K. Tael)

Ludwig van Mises ”Liberalism”. Ilmamaa 2007 (K. Kukk, K. Kallemets)

Friedrich Nietzsche “Ecce Homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse”. Vagabund 1996 (J. Undusk)

José Ortega y Gasset “Masside mäss”. Vagabund 2002 (R. Lias)

George Orwell “Valaskala kõhus”. Vagabund 1995 (U. Uibo)

Blaise Pascal “Mõtted”. Hortus Litterarum, Logos 1998 (K. Ross)

Octavio Paz "Üksinduse labürint". Varrak 2003 (M. Järve)

Platon “Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron”. Ilmamaa 2003. (M. Lepajõe, S.-E. Soosaar, J. Unt)

Ezra Pound “Lugemise aabits”. Vagabund 2000. (U. Tõnisson, U. Uibo)

W. O. Quine “Sõna ja objekt”. TÜ Kirjastus 2005 (A. Unt)

Richard Rorty “Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus”. Vagabund 1999 (M. Väljataga)

Jean-Jacques Rousseau “Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse printsiibid”. Varrak 1998 (M. Lepikult)

Bertrand Russell “Uurimus tähendusest ja tõest”. Hortus Litterarum 1995 (T. Hallap)

Bertrand Russell “Valik esseid”. Hortus Litterarum 1994 (E. Sivonen)

Lucius Annaeus Seneca “Moraalikirjad Luciliusele”. Ilmamaa 1996, 2008 (I. Vene)

Adam Smith ”Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest” (I ja II köide). Ilmamaa 2005 (M. Trummal)

Susan Sontag “Haigus kui metafoor”. Varrak 2002 (K. Kaer)

Dominic Strinati “Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse”. Kunst 2001 (N. Lond)

Theodore Zeldin “Inimsuhete ajalugu”. Varrak 2001 (L. Rajandi)

Slavoj Žižek “Ideoloogia ülev objekt”. Vagabund 2003 (H. Krull)

Charles Taylor “Autentsuse eetika”. Hortus Litterarum 2000 (M. Väljataga)

Arnold Toynbee “Uurimus ajaloost”. Ilmamaa 2003 (V. Traat, K. Ligi)

Miguel de Unamuno “Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest”. Ilmamaa 1996 (R. Lias)

Paul Valéry “Härra Teste”. Vagabund 1995 (H Krull)

Michael Walzer “Sallivusest”. Vagabund 1998 (M. Väljataga)

Max Weber “Võimu ja religiooni sotsioloogia”. Vagabund 2002 (J. Isotamm, H. Käärik)

Ludwig Wittgenstein “Loogilis-filosoofiline traktaat. Tractatus logico-philosophicus”. Ilmamaa 1996 (J. Kangilaski, V. Palge)

Ludwig Wittgenstein “Tõsikindlusest”. Ilmamaa 2000 (A. Luure)

Ludwig Wittgenstein “Filosoofilised uurimused”. Ilmamaa 2005 (A. Luure)

Georg Henrik von Wright “Filosoofia, loogika ja normid”. Vagabund 2001 (J. Kangilaski, B. Mölder jt)