Idee teha sellel teemal lavastus ja kirjutada näitemäng on tegelikult pea kümme aastat vana. Lugesin Eesti Ekspressist Hillar Lehari mälestusi Centum-klubist. Centum asutati 1924 ja see oli selline Inglise härrasmeeste stiilis klubi, kuhu kuulus meie poliitiline eliit. Mingis mõttes kujunes ta praeguse mõiste järgi tagatoaks, kus poliitikud said kokku, rääkisid omi asju, pidasid pidusid ja balle.

Peale poliitikute olid seal kultuuritegelased, ärimehed, üleüldine koorekiht. Teema oli nii mahukas, et ma sain aru, et ei jaksa sellest ise põhitöö kõrvalt kirjutada. Suhtlesin sel teemal palju kordi kirjanikega. Rääkisin Kivirähkile, rääkisin Kivastikule, kuni tekkis hea klapp Indrek Harglaga. Ta ju ajaloolane, võttis sellest asjast kinni. Arvan, et oleme natuke, võib-olla paar aastat selle teemaga isegi hiljaks jäänud, igatahes on praegu viimane aeg sellest rääkida.

Logi sisse, et lugeda edasi, mis Toomperet eelmisesse iseseisvusaega süvenemise juures võlus.