Liivlased kutsusid naabrid oma rahvamaja taastama
Tänasest laupäevani toi-muvad Kuramaal liivi päevad, mille raames korraldab Liivi Liit oma rahvamaja taastamiseks samasuguse vennasrahvaste abiaktsiooni nagu 1930. aastal, mil rahvamaja rajati. Kuramaale on tõenäoliselt oodata ka Eesti peaminister Mart Laari.
Rahvamaja kordategemiseks loodab liit abi Eestilt, Soomelt ja Ungarilt, oma abi on pakkunud ka Madalmaade ja Rootsi erafondid.
"Rahvamaja on kujunenud omalaadseks soomeugrilaste ühtsuse ning liivlaste iseolemise ja edasikestmise sümboliks," kinnitas Eesti eks-suursaadik Lätis Toomas Tiivel, üks liivi asja ajajaid Eestis. Tema sõnul on maja väheseid oma kultuuri pidepunkte, mis liivlastele üldse alles jäänud, peale sealsamas Mazirbe külas asuva koolimaja.
Liivi rahvamaja rajamisel 1939. saadi ehitusraha kokku Eestis, Soomes ja Ungaris korraldatud korjandusel. Maja projekteeris tuntud Soome arhitekt Erkki Huttunen, ja kunstiteadlase Mart Kalmu sõnul on see kahtlemata 1930-ndate funktsionalismi silmapaistvaim näide Lätis.
Liivi Liidul enesel maja taastamiseks võimalusi pole, seega kasutabki liidu juht Aldis Ermanbriks maja kordategemiseks 60 aasta tagust skeemi.
Ermanbriksi andmeil on mitteametlikult avaldanud soovi osaleda tänavustel liivi päevadel ka Eesti peaminister Mart Laar. 1998. aastal kasutasid liivi päevi oma kohtumise korraldamiseks Läti ja Soome tollased presidendid Guntis Ulmanis ja Martti Ahtisaari. Ürituse mitteametlikuks patrooniks on Läti president Vaira Vike-Freiberga, kes peab ennastki pooleldi liivlaseks.
Kogu maja kordategemiseks on vaja 150 000 latti, s.o 4,3 miljonit eesti krooni, praegu puudub majas veevärk ja kanalisatsioon. Abi on oodata kaugemaltki: Kuninganna Juliana Fond Hollandist on liivlastele lubanud 40 000 latti, s.o 1,14 miljonit eesti krooni, ja ühe Rootsi fondi abi katuse kordategemiseks on samuti pärale jõudnud.
Rahvamajas hakkavad tegutsema liivi kultuuri keskus, infopunkt turistidele, kohvik ja raamatukogu.
Liivi päevad 3.–5. augustini
Möödunud aastatuhande algul asustasid liivlased ligi 100 km laiust rannariba Daugava suudmest kuni Eesti aladeni, teine suurem liivlaste rühm elas Põhja-Kuramaal.
Enne sõda elas liivlasi vaid Kuramaal, kus nende keskuseks sai Mazirbe rannaküla. 1960ndail aastail rääkis liivi keelt ligi 150 inimest.
Praeguseks on liivi keele oskajaid
Aldis Ermanbriksi andmetel kõigest mõnikümmend ja kodus räägib liivi keelt vaid paar peret. Ennast liivlaseks pidavaid inimesi on Lätis kokku tuhatkond.
Läti riik on pärast taasiseseisvumist tunnistanud liivlased lätlaste kõrval teiseks põlisrahvuseks; loodi ajaloolis-kultuuriline kaitseala Liivi Rand, mida rahastatakse riigieelarvest.
Alates 1989. aastast peetakse augusti esimesel nädalavahetusel Mazirbes liivi päevi – tänavu 3. –5. augustini.
