Juss Haasma: miks me ei märatse?

Juss Haasma on vabakutseline näitleja, nüüd väikestviisi ka lavastaja, kes on jõudnud kehastada juba kahte olulist rokkarit: Gunnar Grapsi ja Tanel Padarit.

Kui alustada tema viimasest tööst, noortemuusikalist „Kuu on päike”, mis esietendus 22. novembril Estonia teatri kammersaalis, tekib kohe kiusakas riim: „Kuu on päike, aga väga väike.”

Miks on lavastus nii lühike: täpselt tund ja sellestki moodustavad pool Tanel Padari & The Suni varem kirjutatud laulud?

„Mulle anti Estonia poolt selline missioon või ülesanne: tunniajane etendus,” selgitab lavastaja ja peaosatäitja Haasma (27). „Ja just Tanel Padari lauludega. Kuna Aapo Ilves oli nende sõnad kirjutanud, oli loomulik, et temast sai ka muusikali libretist. Sa ei ole esimene inimene, kes nii küsib. Paljud on kurtnud, et nii ruttu sai otsa. Aga esietendusejärgsel peol arutasime Aapo ja laulude seadja Feliks Kütiga, et kuna mul on nüüd kuu aega kasutada vabariigi kõige parem bänd, siis saadan Aapole paar kitarril tinistatud viisijuppi, millele ta sõnad kirjutab. Ja esitame edaspidi sama muusikali lõpus ka paar oma lugu. Siis ei tohiks küll midagi lühikeseks jääda.”

Projekti lükkas käima Estonia ooperijuht Mart Mikk, kellel oli sellega seoses üks kindel eesmärk: tuua Estoniasse rohkem noori. Haasma sõnul pidi tüki algul lavastama hoopis Robert Annus ja tema pidi mängima peaosalist, täpselt samamoodi nagu Gunnar Grapsi elu- ja muusikuteest rääkinud Tartu Uue Teatri muusikalis „Raudmees”. Aga Robert oli liiga hõivatud. „Kui tegu oleks olnud õhtut täitva näitemänguga, siis ma topelttööd enda peale võtnud poleks. Juba nüüd, kus lavastuslik osa on vaid pool tundi, tundsin vahel, kuidas sein jookseb ette ja juhe kokku,” ütleb Haasma.