Maria Avdjuško homme ilmuvas LP-s: oma kinotähest isa filme vaadates valdab mind suur tänutunne
„Mu isa Viktor Avdjuško oli Nõukogude filmitäht. Ta mängis ligi sajas filmis, kuid suri võrdlemisi varakult – olin siis seitsmeaastane. Mälestused temast on väga soojad ja tunnen temast puudust. Kuigi ta elas Moskvas ja mängis filmides, mille võtted toimusid tihtipeale hoopis teises Nõukogude Liidu otsas või Saksamaal, leidis ta alati aega mind Tartusse vaatama tulla. Ta ei hüljanud mind kunagi ja oli väga hea isa. Mul on tema poolt ka kaks õde, keda väga armastan. Üks elab Ateenas ning teine vaheldumisi Moskvas ja Los Angeleses.
Olen väga õnnelik, et on olemas selline asi nagu kinematograafia. Mäletan, et aeg-ajalt toimusid isa filmide retrospektiivid või taasnäitamised. Olin üks väheseid, kes seal tühjas kinosaalis istus. Tänutunne on väga suur, kui kaotatud inimene su ees niimoodi elustub.” See on vaid üks lugu mahukast pildialbumist.
Pikemalt loe juba homme laupäevalehest LP!