SLÕL: Maratoninaine Jane Salumäe jättis Eesti südame sunnil
“Vahetasin Eesti Hispaania vastu mitte spordi, vaid Rauli pärast,” tunnistab Eesti kõigi aegade parim maratonijooksja Jane Salumäe, 33, kes on Eestis veedetud kolm nädalat tegelnud peaasjalikult asjade pakkimisega, sest lendab täna tagasi Madridi.
Madridis ootab maja 7 toa ja 3 vanniga
Jane Salumäe ja tema elukaaslane, Hispaania jalgpallikoondise juures töötav füsioterapeut Raul Martinez, 29, ostsid hiljaaegu Madridis omaette maja. Enne elasid nad üüritud majas.
“Minu asjade kolimine läks kokku maksma 31 000 krooni. Aga see on ikkagi hulga odavam, kui hakata neid kõiki Hispaaniast uuesti ostma,” räägib Salumäe. “Toolid, kapid, suur voodi...” loetleb ta mööblit, mis kõige rohkem ruumi võttis. Elamistarbed otsustati ka seepärast Eestist kaasa viia, et pea kogu raha kulus maja ostuks.
“See on selline omaette elamine: seitse tuba, kolm vanni... Kokku ligi 300 ruutu. Eks seda annab kinni maksta!” õhkab Jane, kuid siiski õnnelikult ja rahulolevalt.
Jane käis just oma trofeesid ja võidukarikaid tollis deklareerimas - neid on tal kogunenud 30-40. “Ega nen-dest polekski kõige rohkem kahju, kui ära kaoksid,” arvab ta. “Nende pärast ei oska ma kuidagi pabistada. Maalidest, mis kaasa võtan, oleks võib-olla rohkem kahju.”
Oma vana Tallinna-korteri Koidu tänaval on Jane müüki pannud. “Ehk järgmisel aastal on jälle plaanis Eestisse tulla. Kui korter on veel alles, siis peatun seal. Kui mitte, siis vendade juures. Seda kartust nüüd küll ei ole, et pole kuhugi öömajale minna,” seletab ta.
Eestis mõtles jooksmise maha jätta
Jane räägib pikalt ja laialt oma treeningutingimustest ning elust Hispaanias ja tunnistab, et keskkonnamuutus on positiivselt mõjunud ka ta olemusele.
“Inimesed, kes on mind nüüd näinud, imestavad, kui rõõmsameelne ja reibas ma olen. See on õige küll, et ma olen stressist seal lahti saanud. Elan koos armsa inimesega ja saan uuesti jooksmas käia. Ja see päike - kogu aeg on valge ja rõõmus! Kui hommikul päike paistab, siis paistab ta õhtuni. Mitte nagu siin, et paistab, siis sajab, siis paistab, ja lõpuks jälle natuke sajab.
Treenin seal ühes jooksu-grupis, kus teeb trenni ka tänavune poolmaratoni rekordiomanik Fabian Roncero. Mind võeti seal väga hästi vastu - mingist rivaalitsemisest pole juttugi olnud. Kui hästi läheb, siis jooksen järgmisel aastal Münchenis Euroopa meistrivõistlustel juba Hispaania värvides.
Eestis treenisin ma praktiliselt üksi. Ja tervisehäda peale öeldi, et ei saa aidata. Mõtlesingi siin juba, et tuleb jooksmine hoopis maha jätta.”
Õnneks läks kõik teistmoodi ning Jane loodab maanteel meetreid mõõta veel tubli viis aastat. “Järgmisel aastal, kui keel paremini suus, tahan kuhugi õppima minna. Mida, seda veel ei tea, aga ilma keeleta ei jõua seal kuhugi,” on ta kindel ja arvab, et õpitav amet võiks olla ikka seotud sporditegemisega. “Kuigi - ega hea sportlane ei pruugi olla hea treener - sellest olen ma ka aru saanud,” tunnistab ta.
Raul oskab eesti keeles armastust avaldada
Kõige rohkem igatseb Jane Hispaanias taga Eesti sügist. Ja sõpru. “Suhtlen nendega küll meili teel, aga silmast silma on ikka teine asi. Ja musta leiva järele tekib vahel isu. Või siis kaerahelbepudru järele - seal kaerahelbeid ega mannat müügil pole. Küll ma mõtlesin, et kui koju saan, siis teen ühe korraliku pudru, aga näe - kogu aeg on nii kiire olnud ja palju tegemist, et ikka pole jõudnud. Võib-olla võtan homme (s.t. täna, kolmapäeval - toim.) enne äralendu selle ikka ette...” mõtiskleb Jane.
Madridis ootab teda samuti kiire elu: algamas on uus jooksuhooaeg. “Ja lisaks veel mööbli lahtipakkimine,” näeb ta silme ees taas suurt kodutööd. “Meil on ka koer. Ma ei tea, kas ta mind pärast neid kolme nädalat üldse äragi tunneb,” on Jane lemmiku pärast natuke mures.
Kas lähedased tema kõnes ka pisukest hispaania aktsenti on tuvastanud? “Ei seda pole. Vara veel. Ja ma loodan, et seda ei tule ka. Madridis pidi kuulu järgi veel üldse neli eestlast elama, seda pole just palju,” arvab Jane.
Kas elukaaslane Raul ka juba eesti keelt räägib? “Oi, ta on väga vastuvõtlik. Kui ikka midagi kümme-kakskümmend korda korrata, siis jätab meelde. Lauseid öelda ei oska, kuid sõnu teab küll,” naerab Jane.
Aga kas ta eesti keeles armastust oskab avaldada? “Oskab,” läheb Jane nägu laiale naerule. “Ja äsja õppis selle ka vene keeles ära. Igaks juhuks.”
Hispaania kodakondsust ootav Salumäe ei tohi Eestit esindada
Ilmselt viimast korda esindas Jane Salumäe Eestit mai lõpus Viini maratonil, kus hõivas ajaga 2:29.47 esikoha. Nüüd ootab kestusjooksja jaatavat vastust palvele saada Hispaania kodakondsus. Vahepeal ei luba rahvusvahelised mängureeglid tal Eesti au kaitsta. “Millal taotlus rahuldatakse, ei tea keegi,” on Salumäe öelnud.
Eelmise aasta lõpust Madridis elava Jane säravaimate saavutustena tõusevad esile esikohad Torinos ja Los Angeleses, MM-võistlustelt on parimana kirjas 14. koht (Göteborg 1995).
Valdo Jahilo
