Saksamaal võidab toetust utoopia: raha jagamine ilma tööta
Ettepanek on lihtne: ära kaotada kõik sotsiaaltoetused ning asendada need 700–1500-eurose riikliku kuusissetulekuga, mida makstakse kõigile Saksa kodanikele sõltumata sellest, kas nad töötavad või mitte.
Seda ideed toetavaid poliitikuid leiab nii roheliste, äärmusvasakpoolse PDS-i kui ka konservatiivse CDU ridadest. Näiteks Thüringeni liidumaa peaminister Dieter Althaus (CDU) on välja tulnud ettepanekuga maksta igale täiskasvanud Saksa kodanikule 800 eurot kuus.
Teisalt kaoksid aga töötu abiraha, tudengite õppetoetused, lastetoetused, vanemahüvitised ja ka pension. Säiliksid vaid haigus- ja hoolduskindlustus ning 1600 eurot ületavatele kuusissetulekutele kehtestataks proportsionaalne tulumaks 25 protsenti. “Iga inimene teab siis, et tema elementaarsed vajadused on kaetud,” ütleb Althus.
Igav töö – kõrgem palk
“Selle skeemi juures on hea, et ta on täiesti neutraalne, kellelegi ei kirjutata enam ette, kuidas ta peab oma elu elama,” ütleb Hamburgi maailmamajandusinstituudi juht Thomas Straubhaar. Ta ei usu, et idee teostumisel väheneks motivatsioon tööl käia: 700–800 euroga elab küll ära, kuid enamik inimesi on huvitatud suuremast sissetulekust.
“Selle idee realiseerumisega kaasneks suurem surve töö automatiseerimisele,” leiab miljardär Götz Werner, kes on rajanud suure apteegiketi. “Siis tegeldaks rohkem ühiskondliku ja kultuuritööga.” Werner väidab, et see annaks madalapalgalistele paremad tingimisvõimalused ning ebameeldivate tööde – nagu koristamise ja liinitöö – eest tuleks maksta rohkem.
Ideed on toetanud nii äärmusliberaalne majandusteadlane Milton Friedman kui ka tema tuntud vasakpoolne kolleeg James Tobin. Selle taga on lihtsad argumendid: esiteks vajab majandus tehnoloogia arengu tõttu järjest vähem tööjõudu ning idee täishõivest muutub üha utoopilisemaks. Teiseks leiavad idee toetajad, et heaoluriik sekkub liialt inimeste ellu ning “tõelise vabaduse” annaks vaid riiklik põhisissetulek.
Aprilli algul esitleti Saksamaal teadusuuringut, mille järgi oleks kava täiesti teostatav: 700–800-eurose “põhississetuleku” maksmine jääks samasse suurusjärku riigi praeguste sotsiaalkulutustega.
Kas Milton Friedman eksis?
•• Kriitikud väidavad, et põhisissetulek hakkaks õõnestama omaenda aluseid. USA-s on juba läbi viidud uuringud, kus selgus, et põhisissetulek vähendab inimeste töömotivatsiooni ning seeläbi koguneb ka vähem maksuraha.
•• “Uuringu tegijad eeldasid, et inimesed jätkavad vaatamata toetusele töölkäimist, kuid tegelikkus osutus vastupidiseks,“ meenutab Brookings Institutioni professor Gary Burtless. “Tobin ja Friedman eksisid.“
•• Idee vastased ei usu sedagi, et inimesed hakkaksid tegelema rohkem ühiskondliku ja kultuuritööga. Uuringud näitavad: mida kauem on keegi tööta, seda vähem on ta hõivatud vabatahtliku, kunstialase või poliitilise tegevusega ning seda vähem kohtub ta sõprade ja sugulastega, teeb sporti või käib kultuuriüritustel.
