"Hariduskulutused teatavasti on meil seitse korda suuremad kui teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest ning see ei tähenda sugugi, et me haridust teadusele ja arendusele eelistaksime," selgitas Ansip, et ühiskonnas on proportsioonid erinevad.

Peaminister tõi välja, et riikides, kus kulutatakse teadus- ja arendustegevusele kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis nendes riikides tuleb teadus- ja arendustegevuse kulutustest üks protsent maksumaksja rahast riigieelarve kaudu ja kaks protsenti lisandub erasektorist.

"Eestis on praegu paraku nii, et erasektori panus on juba kasvanud jõudsalt, aga avaliku sektori panus on endiselt veel märksa suurem. Kui ma loen, et 1,63% SKT-st on teadus- ja arendustegevuste kulutuse tase, siis üks protsent peaaegu sellest tuleb riigieelarvest. Ehk siis proportsioonid on endiselt veel Eestis paigast ära," leidis Ansip.

Ta viitas ka kunagise Tartu Ülikooli rektori, praeguse haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo sõnadele, et kui me kulutaksime hetkel kiolm protsenti SKT-st teadus- ja arendustegevusele, siis suure tõenäosusega oleks see ebaefektiivselt kulutatud maksumaksja raha, sest selle summa efektiivseks kulutamiseks jääb meil väga, väga palju doktorikraadiga inimesi puudu.

"Doktoreid on vaja rohkem meie teadusasutustesse ja doktoreid tuleb koolitada nii palju, et nad üle teadusasutuste äärte voolavad ka erasektorisse. Ja kui meil on erasektoris juba osakonnajuhataja tasemel võimalik rakendada teadusdoktoreid, siis me võime eeldada, et ka erasektoris panused teadus- ja arendustööle märgatavalt kasvavad. Nii et asi võtab natukene aega, aga me oleme õigel teel," lausus peaministetr.