ERRis avastati pettus, kahjusumma on tagasi saadud
Janno-Hans Arro tunnistas avalikuks tulnud pettusi ning enda ainuosalust nendes, ERR vallandas Arro 12. augustil. Kahjusumma tagasisaamiseks sõlmiti notariaalleping, Arro maksis summa kogu ulatuses ERRile tagasi.
Rahvusringhäälingus viidi juhtumi järel läbi põhjalik sisejuurdlus; arvete läbivaatamise korda on täiendatud ja alajuhtidele antud volituste piirmäärasid on vähendatud.
"Praegu veel ei ole me pidanud vajalikuks esitada avaldust politseile. Janno-Hans Arro on tunnistanud oma süüd kogu ilmsiks tulnud summa ulatuses ja näidanud head tahet tehtu hüvitamisel," ütles ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa. "Ta on korvanud kogu varalise kahju ehk maksnud tagasi kõik selle, mille alates 2008. aastast rahvusringhäälingust väiksemate osade kaupa kõrvale toimetas. Summa on väga suur, veelgi suurem on aga rahvusringhäälingule tekitatud moraalne kahju."
Allikmaa sõnul hakkasid kahtlused Arro poolt aktsepteeritud arvete ja nende aluseks olnud tehingute mahu vastavuse suhtes hargnema juuli teisest nädalast. "Edasisel uurimisel selgus, et mitmed arved tõepoolest ei olnud kooskõlas tegeliku tööhulgaga. Teisisõnu olid need Arro poolt aktsepteeritud ning esitatud ERRi raamatupidamisele väljamaksmiseks alusetult."
"Me usaldasime valdkonna juhti, kellele oli antud vastutus ja suured volitused. Arro ei ületanud kunagi volituste rahalisi piirmäärasid, raamatupidamise sise-eeskirjad olid täidetud. Üksuses, mida ta juhtis, töötab rohkem kui sada inimest, selle rahaline käive on ligi 2 miljonit eurot, ja üksuse eelarve tulud ja kulud vastasid juhatuse poolt püstitatud eesmärkidele. Mingit kahtlust Janno-Hans Arro tegevuse suhtes ei olnud. Pigem vastupidi, tootmisteenistuses tundusid olevat kõik asjad korras," selgitas Allikmaa.
"Juhtumi valguses on selge, et ERRi rahaliste tehingute aluseks olevad dokumendid peavad tehingute sisu edaspidi senisest palju üksikasjalikumalt kirjeldama. Kirjaliku lepinguta sõlmitavate tehingute rahalisi piirmäärasid oleme samuti alandanud. Pean aga vajalikuks rõhutada, et karmimaks muutunud kontrollimeetmed ei tähenda mingilgi moel, et meil oleks alust muudeks kahtlusteks või umbusaldamiseks. Kuid iga rikkumise loogiliseks jätkuks on kehtiva sisekorra ülevaatamine," rääkis Allikmaa.
