Kompamine käib aastaringselt. Ikka püütakse teada saada, mida teised planeerivad ja avatakse oma plaane, nii vähe kui võimalik. Aga enne ei juhtu küll midagi, kui praegune peaminister ametist lahkub ja lahkumisavalduse presidendi lauale viib. Senikaua peavad kõik erakonnad pausi väärikalt välja.

Milleks Kallasele teid vaja on? Kui ta vaatab Mikserit, näeb ta ju nii palju ebameeldivat: astmeline tulumaks, kolmekordne lastetoetuste, peaministri ambitsioon.

Poliitikud ei ole sugugi nii rumalad, kui neid püütakse näidata. Suur osa poliitikast, mida Reformierakond on aja jooksul ajanud, on nüüdseks ajale jalgu jäänud. Nad vajavad alibit, et mõnda asja muuta.

Nad saavad aru, et sotsiaalne poliitika pole mingisugune riiklik heategevus, vaid paljudes aspektides on see oluline investeering tulevikku. Paremkoalitsioonis olles jätaks retoorika muutmine nõrkust, mulje, et küllap siis varem tehti midagi valesti. Sotsidega paistaks see kompromissina, mis on ratsionaalselt poliitika tegemiseks vajalik ning ei tähenda varem välja öeldud ideoloogiliste postulaatide maha salgamist.

Loe täismahus intervjuud homsest Eesti Päevalehest!