Marko Mumm

Palle

Kes ja kuidas mõtles välja piletihinnad pealtvaatajatele? (Need on ebaõiglasemad kui ma ei teagi mis.)

Alljärgnevalt püüan selgitada meie hinnapoliitikat ning natuke ka ajaloolist tausta.

Turumajanduse kõige üldisem printsiip on see, et mistahes tegevuse tulud peavad vähemalt katma kulusid. Eesti Jalgpalli Liidu jaoks on olemas väga vähe mänge, mille puhul me ots otsaga kokku tuleme, enamike mängude puhul jääme miinusesse. Samas on selge, et koondis peab mängupraktikat saama ja see miinus tuleb millegi muu arvelt katta.

Toon näite. Kui Eesti koondis mängib kodus, siis tähendab see, et EJL peab tasuma välismaal mängivate koondislaste lennupiletid, koondise hotelli Eestis 3-4 ööks, palkama turvafirma jne. Sõprusmängude puhul peame tasuma ka külalismeeskonna 2-3 ööd Tallinnas. Lisaks sellele on ju ka koondise mängud võõrsil, mis meile midagi sisse ei too, küll aga tekib hulk väljaminekuid (kõige suurem neist on kulu lennupiletitele, valikmängudel ka hotellile). Me oleme seni tulnud toime, aga seda ebanormaalse pingutuse hinnaga.

Meenutagem ka aega enne A. Le Coq Arena valmimist. Kuni sinnani hoidsime piletihinnad väga madalad, ometi oli pealtvaatajaid veel vähem kui praegu (lisaks võtavad praegu staadionikülastajaid vähemaks teleülekanded, mida varem enamikelt mängudelt

ei tehtud), nii näiteks oli Eesti - Rootsi valikmängul Kadrioru staadionil 1300 pealtvaatajat ja Eesti - Itaalia mängul 2500.

See peaks näitama, et publikut siiski tuleb juurde. Tõsi, mitte nii ruttu, kui me seda sooviksime.

Kui võrrelda erinevaid üritusi, siis peaks Eesti - Shoti või Eesti - Taani maavõistlus olema võrreldav näiteks Kraftwerk'i kontserdiga ja Eesti -Portugali MM-valikmäng Michael Jacksoni esinemisega. Ometi on nende ürituste pileti hind oluliselt kallim jalgpallimängust, mis tähendab, et tegelikult peaks ka jalgpallimängu pilet olema turumajanduslikust seisukohast veelgi kallim. Skandinaavias ongi see nii ja kontsert ning jalgpall on ühes hinnas, Norra koondise kodumäng Oslos läheb ühele pealtvaatajale maksma 600 - 800 krooni.

Samas on selge, et meie lähiaegadel piletite hindu tõsta ei saa ega ka taha. Paraku aga ei saa me piletihindu ka alandada, sest rahvuskoondise kodumängude piletitulu on EJLi jaoks väga oluline sissetulekuallikas.

Mis puudutab aga konkreetseid piletihindu konkreetseteks mängudeks, samuti staadioni jaotamist eri hinnaga sektoriteks, soodushindu jne, siis oleme seda küsimust juba korra jalgpalliliidu juhatuses arutanud, arutame tänasel juhatuse koosolekul teist korda ja augustis loodame otsuseni jõuda.

Undo

Kas Mart Mardisalu lähedased on kunagi Teie poole pöördunud palvega Marti mitte otse-eetris rumalaks teha? Nimelt olen märganud, et sageli selgitate pärast Mardisalu hinnangut, kuidas asjad tegelikult on.

Ma oletan, et see küsimus on esitatud rohkem naljana:) Saame Mardiga väga hästi läbi ja hindan kõrgelt tema teadmisi jalgpallist.

Leonid

Eesti koondise mänge vaadates olen näinud umbvenelasi, kes on end Eesti lippu mässinud ja tulihingeliselt koondist toetavad. Kas Teie hinnangul on praegune valitsus teadlik, kui tugev relv integratsiooniks ja patriotismiks on jalgpall?

Eesti Jalgpalli Liit on sellest kindlasti teadlik ja ma olen üsna kindel, et ka valitsus on.

rigas balzams

tere

kinnitage v lükake ümber mu arvamus, et Läti saab alagrupis kõik mängud nulliga?

Ma loodan, et Lätil läheb hästi ja kelleltki vähemalt punkt võetakse. Edasipääsu loota on ehk siiski raske.

küsimused

1) Kas Läti suudab ning kui jah, siis kelle vastu üllatada?

2) Kas ja millal Eesti meeskond kordab Läti "ime"?

3) Kes mängivad EM-i finaalis?

1) Loodan, et jah. Treeningmängude põhjal tunduvad üllatamisvõimalused paremad Hollandi ja Saksamaa vastu, aga treeningmängud pole päris tiitlivõistlus.

2) Eesti ja Läti tasemevahe pole suur, seega usun, et millalgi Eesti kordab Läti saavutust. Selleks on väikeriigil muidugi ka parasjagu õnne vaja.

3) Seda ma küll ei julge ennustada:) Ütleme nii, et oleksin üllatunud, kui finaali pääseks keegi teine peale Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Tshehhimaa, Hollandi ja Saksamaa.

Arto

Lihtne küsimus: kes või mis on süüdi, et Eesti Meistrivõistlusi üle ei kanta, kasvõi kord nädalas. Kas kanalid ei taha või on see liiga kallis või milles on probleem? On räägitud, et kõigepealt tribüünid täis ja siis telesse, aga kui inimene näeb seda telekast, siis on tal ka suurem huvi minna kohapeale seda vaatama. Ja maa inimestel pole praegu üldse suurt võimalust mänge vaadata, sest mängud siiski suht Tallinna kesksed. Jalgpall televisiooni palun. Või äkki peaks allkirju koguma hakkama, et juhtidele see selgeks teha. Edu

Asjal on kaks tahku. Esiteks saab ETV jalgpalli näitamise isu koondise mängudega ja MM- ja EM-finaalturniiridega täis ja TV3-s annab sama tulemuse Meistrite Liiga. Seega ei ole olemas otseselt huvitatud kanalit.

Teiseks on väga suur oht, et Meistrite Liiga ja tippjalgpalli teleülekannete visuaalse pildiga harjunud inimene ei võta meistrivõistluste mängu ülekannet omaks ehk siis see kaup ei oleks praegu veel turukõlbulik. Me ehitame jalgpalli üles nullist ja oleme jõudnud nii kaugele, et püüame samm-sammult kohalikust jalgpallist tarbitavat toodet vormida.

EDU LÄTILE

Pall on ümmargune. Ma ei usu et Läti 0 punktiga jääb.

Loodame, et Teil on õigus.

Fänn

Ma arvan, et te olete kursis Flora süsteemiga ja oskate öelda millised mängijad võivad siirduda välisklubidesse ja kas Flora ka ise kavatseb kedagi osta?

Kas te olete nõus, et koondise huvides tuleks mängijaid odavamalt müüa?

Olen nõus, et mida rohkem mängijaid välismaal, seda kasulikum koondisele. Nii palju, kui tausta tunnen, ei ole ükski tehing FC Flora ja välisklubi vahel raha pärast katki jäänud. Küllap tõestab seda väidet ka fakt, et teistest klubidest on arvestatavale tasemele välismaale mängima jõudnud vaid kaks mängijat - Sergei Pareiko ja Tarmo Kink, FC Florast aga kõik ülejäänud.

Aga konkreetsete ostude-müükide kohta ei ole kindlasti mina õige inimene vastama.

Mart

Hr. Kannik,

* miks näidatakse koondise koduste sõprusängude ülekandeid valikuliselt (Albaania, Makedoonia ?), on asi kellaajas või arvatavas huvipuuduses?

* peaks olema võimalus vaadata ka võõrsil toimuvaid sõprusmänge juhul kui vastane on absoluutsest maailma eliidist (Tsehhi)...

* kuidas areneb 'projekt', et Eesti oleks rahvuskoondiste tasemel kohtunud kõigi UEFA liikmesriikidega (kas see oleks esmakordne saavutus? on see midagi väärt?), minu andmetel on 'puudu' hetkel veel Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Serbia-Montenegro ja Slovakkia (kavas MM2006 raames)...

* Põhjanaabritega võiks ka sagedamini jalgpalli mängida, viimati 2001.a. kas pole liiga pikka aeg juba?

* Lätist: D-alagrupis Läti viigistab läbi häda Hollandiga, kaotab selgelt Tsehhile ja võidab napilt Saksamaad. vot nii, tehke järgi.

1) Albaania mängu kandis ETV üle, küll videolindilt. Põhjuseks oli see, et mäng algas Aktuaalse Kaameraga samal ajal ja nad ei soovinud AK aega muuta. Kell 21:00 oli aga mängu alguseks valitud Albaania telekanali soovile vastu tulles.

Makedooniaga mängust ülekannet ei toimu, ma oletan, et põhjuseks on asjaolu, et homme algava EM-finaalturniiri tõttu on ETV ekraanil nagunii hästi palju jalgpalli.

2) Ideaalis kindlasti, aga ka telekanalitel on eelarve ja see seab omad piirid.

3) Eraldi nö projekti ei ole mõistagi olemas ning see pole kindlasti eesmärk omaette. Minule teadaolevalt oleks Eesti tõesti esimene riik, kes kõigi teiste UEFA liikmesriikidega on mänginud. Serbia-Montenegroga sõprusmängu mängimine on asjaolude soodsa kokkulangemise korral reaalne. Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaaniaga sõprusmängu saamine nõuab aga hullumeelset õnne, seega on tõenäolisem, et peame selles osas ootama, millal loos meid kokku viib.

4) Soomlastega hoiame pidevalt kontakti, aga mõlemale sobiva mänguaja leidmine on päris keeruline. Loodame, et paari lähima aasta jooksul see õnnestub, kuigi valiktsüklit arvestades meil eriti palju vabu mängupäevi pole.

5) Elame-näeme:)

tinkivinki

Kas teie lahkumine kaitseministeeriumi kantsleri kohalt ja vaid jalgpallile pühendumine sillutab teile tee rahvusvahelise jalgpalli sfääridesse (UEFA, FIFA)?

Lahkumine kaitseministeeriumi kantsleri kohalt jätab rohkem aega jalgpalliga tegelemiseks. Olen UEFA mängudelegaat ja noorte- ning amatööride komitee liige, aga need tegevused kokku võtavad ehk 15-20 päeva aastas. Seega 95% jalgpallialasest tööst on seotud ikkagi Eesti Jalgpalli Liiduga.

timzik

Arno Pijpers ja enne teda veel Teitur Thordarson on teinud Eesti rahvuskoondiseid juhtides ära tohutu töö: juurutanud, kastnud ja kasvatanud eeskätt õiget jalgpallialast mõtlemist. Mis te arvate, millal võiks Eesti koondise juurde asuda eestlasest peatreener, keda sama heldinult meenutataks kui Pijpersit-Teiturit?

Olen Teiega nõus, et Pijpers ja Thordarson on teinud tohutu töö ning au ja kiitus neile selle eest. Usun, et see päev, mil on olemas sobiv eestlasest peatreeneri kandidaat, jõuab kindlasti kätte, aga võtab veel siiski parasjagu aega.

Meie treenerite koolitussüsteem käivitus vähem kui nelja aasta eest, aga on juba saavutanud rahvusvahelise tunnustuse. Olen kindel, et praegused 20-30 aastased treenerid kujunevad väga headeks proffideks ja keegi neist saab tulevikus ka suure tõenäosusega koondise peatreeneriks.

maarja

Kas valitsus on Teie hinnangul järginud head äritava ja konservatiivset eelarvepoliitikat kinkides ligi 90 miljonit Aivar Pohlaku juhitavale MTÜ-le, mis on püsivates makseraskustest ja millel on riigi ees 19-miljoniline maksuvõlg? Kas peate eetiliseks, et Eesti ühe esindusvõitskonna Flora mängijad olid tegelikult ühel korallsaarel registreeritud Inc-i (mis samuti Pohlaku oma) palgal ning Eesti riik ei saanud seeläbi palkadelt, mängijate müügilt jne sentigi maksuraha? Küsin, kuna sellestsamast saamata jäänud maksurahast otsustas valitsus täna toetada sedasama ettevõtet. Loomulikult tuleb staadion valmis ehitada, kuid kas Teie hinnangul on ehitaja õige isik?

Teil ei ole õiged andmed. FC Flora maksuvõlg on oluliselt väiksem, lisaks määrati klubile valdav osa lisamaksust mitte palkadelt maksmata jäänud maksudelt vaid ettevõtte tulumaksult. Olen kindel, et ükski Eesti spordiklubi ei ole sellist maksuartiklit kunagi tasuma pidanud.

Saan Teie väited kindlalt ümber lükata ka faktiga, et FC Flora poolt riigile tasutavad maksusummad on oluliselt suuremad, kui teiste klubide omad. Tean, et tänase päeva seisuga on FC Flora tasunud riigile 2004. a. 1. jaanuarist alates riigimaksusid ca 2,07 miljonit krooni. Kahtlen, kas keegi teine aastagagi sellise summani jõuab.

Jaagup

Eesti Jalgpalli Liit on võtnud suuna katta maakonnad ja keskused kunstmuruväljakutega. Kiiduväärt mõte, ent palju on kõneldud kunstmuru katte kahjulikusest kasvueas lastele, väljakud on küll kiired ent kõva alusega ning põrutavad. Kuidas naturaalsete muruväljakutega jääb? On neid plaanis juurde rajada või on Eesti jalgpalli tulevik kõva kattega väljakutel?

Paolo Maldini põlvkond Itaalias kasvas üles kruusaväljakutel. Paarkümmend aastat tagasi käis kogu hoovijalgpall asfaldi peal. Kunstmuru on nendest siiski samm edasi, samas on selge, et väga palju sõltub ka treenerist ja tema poolt kasutatavast metoodikast. Eesti kliimas ja rahaliste võimaluste juures ei ole võimalik rajada nii palju loodusliku muruga väljakuid, et sellest jalgpalli jaoks piisaks. Seega on tulevik kunstmuruväljakute päralt, kuigi on selge, et sinna kõrvale vajame nii palju, kui võimalik, loodusliku muruga väljakuid.

jaagup

Arno Pijpers ja enne teda veel Teitur Thordarson on teinud Eesti rahvuskoondiseid juhtides ära tohutu töö: juurutanud, kastnud ja kasvatanud eeskätt õiget jalgpallialast mõtlemist. Mis te arvate, millal võiks Eesti koondise juurde asuda eestlasest peatreener, keda sama heldinult meenutataks kui Pijpersit-Teiturit?

See küsimus langeb üksüheselt kokku timziku (11:51) küsimusega, seega palun vastust vaadata sealt.

Ants

Hale on vaadata pooltühje tribüüne, arvan et see pole mitte huvi puudusest vaid suht kõrgest piletihinnast tingitud. Kas poleks jalgpalli populaarsusele soodsam, kui tuua mõistliku piletihinnaga tribüünid täis ja kasvatada seda kaudu huviliste arvu, küll hiljem jõuab hindu ka tõsta kui elatustase ja fanatism kasvavad?

Piletipoliitikale tervikuna püüdsin vastata kõige esimese küsimuse raames. Ja kinnitab, et EJL mõtleb pidevalt teemal, kuidas suurendada publiku arvu.

b3

Vaatan regulaarselt CL-i TV3-st ja kui alguses käis kommenteerimine närvidele, siis nüüd vaatan juba paljalt selle pärast, sest just teie kahe jutt annab asjale jumet. Kuivõrd EM-i näitab ETV, siis ilmselt ka oma kommentaatoritega. Kas on ka Teid oodata EM-i kommenteerima, kas koos Mardiga või siis üksi?

Tänan:) EM-i Mardisalu ja mina ei kommenteeri. Usun, et Eestis on piisavalt häid kommentaatoreid ja jalgpallisõbrad saavad EM-i ülekannetest positiivse emotsiooni.

Don

Miks sa Indrek õigupoolest lahkusid sealt Kaitseministeeriumist ja asusid seda jalka liitu juhtima? Põhjusmõtteliselt sülitasid ju oma aastatepikkusele karjäärile selle sammuga? Ei?

Täpsustuseks - minu viimane tööpäev kaitseministeeriumi kantslerina on 6.august, seega praegu pole ma veel kusagile lahkunud:)

Ma ei ole sedatüüpi inimene, kes karjääri eluks ajaks ette planeerib. Püüan pigem teha asju, mis antud hetkel õigete ja olulistena tunduvad.

Eesti riigi arengus sai NATO-sse ja EL-i saamisega üks oluline etapp läbi ning mõnes mõttes võib öelda, et põlvkond, kes kaheksakümnendate lõpul ja üheksakümnendate algul ühiskondlike asjadega tegelema hakkas, on sellega oma tollal püstitaud suured eesmärgid täitnud.

Jalgpallis on aga suuri eesmärke veel küll ja küll:)

Samas ma ei välista, et mingil hetkel oma elust soovin riigitööle tagasi pöörduda. Jääb vaid loota, et sel puhul mind ka võetakse:)

Martin

Kas üldjoontes olete ETV koondise mängudest toodetava pildiga rahul? Mu Taani sõbrad narrisid mind pärast Eesti-Taani mängu jõhkralt - et operaator oli kilpkonn ja režissöör purjus naine.

Kui ausalt tunnistada, siis ma ei ole teemaga kõige paremini kursis, sest koondise kodumänge vaatan ikka staadionilt.

Aga lühikeste katkendite põhjal, mida järgmisel päeval telekast näha võib, julgen kinnitada, et selleski valdkonnas on areng võrreldes üheksakümnendate algusega olnud tohutu. Samas muidugi jääb pildi kvaliteet kindlasti nö suurte jalgpalliriikide telepildile alla, aga lisaks väiksemale kogemusele mängib siin kindlasti rolli ka raha.

Tõnno

Millise hinnangu annate Eesti jalgpallikultuurile?

Kaugeltki mitte veel nii tugev, kui ma sooviks, aga üsna kiiresti arenev.

emmanuelle

Millal jõuab Eesti koondis EM finaalturniirile nagu tegi seda Läti???

tahan tänada team-Mardisalu-Kannik meeldivate elamuste eest jalgpalli ülekannete kommenteerimisel, sobite hästi ja täiendate meeldivalt teineteist ,loodan et ka algaval EM mängudel saab teid koos näha.

Loodame, et üsna pea, aga nagu juba öeldud, peab väiksel riigil selleks õnne ka olema.

Aitäh tänusõnade eest!

Andrus

Olen viimaseid Eesti koondise mänge vaadates mõelnud, et Eesti koondise tase (isegi ühe mängu kestel)on ääretult kõikuv. Tihti on kaitsjatel juba esimese poolaja keskel võhm väljas ja ründajatel nagu jalad vastastest lühemad. Aastaid on räägitud pikast arenguteest, kuid kas see on ikka ainus tegelik põhjendus. Kas tegemist võib olla ka motivatsioonipuudusega ?

Kindlasti ei ole tegemist motivatsioonipuudusega. Jalgpalli tegelik olemus on raskelt mõistetav ja lihtne on kritiseerida mängijaid, kui olla harjunud nägema telerist Meistrite Liigat. 10 aastat tagasi oli Eesti jalgpalli tase väga madal (meenutame kasvõi 0:7 kaotust kodus Soomele) ja selle ajaga on toimunud suur hüpe. Oleks tore, kui seda mõistetaks ja mängijaid ning ametnikke, kes endast kõik annavad, ka vastavalt toetataks.

Marks

Kas te ei jagaks arvamust, et kui piletid eesti koondise mängudele oleks odavamad, siis oleks seal ka tunduvalt rohkem rahvast ja sellega suureneks piletimüügilt saadav tulu ning tekitaks inimeste seas suuremat huvi jalgpalli vastu (tekiks lumepalliefekt). Ehk satuvad siis mängule inimesed kes pole varem enda jaoks jalgpalli võlu avastanud, aga teevad seda kui näevad oma silmaga eesti koondist mõne tippmeeskonnaga mängimas.

Piletipoliitikat püüdsin selgitada esimesele küsimusele vastates.

Tiit

Minu küsimus või õigupoolest mure liitub eelpoololeva b3 omaga. Milline on Teie kui kogenud kommentaatori arvamus - miks ETV pole võimeline peale Toomas Uba mõistlikke reportereid leidma? Meistrite Liigat on tänu teie tandemile nauditav jälgida, EMi ootan lausa hirmuga. Kas tuleb jälle Soome peale lülituda, et elavat ja haaravat kommentaari kuulata? Ja üldse - Kanal 2 võrpalli kommenteerijad karjuvad hääle kähedaks, TV 3 vormel 1 reporterid tunnevad ala sügavuti, ETV reportaaze - ükskõik millistelt võistlustelt on lausa häbi kuulata. Kas Teile on kommenteerimist ETV poolt pakutud? Või siis - ärge pange palun pahaks - olete Teie nii kallis mees, et ETV ajab parem oma koosseisuliste tegijatega läbi?

Mulle tundub, et olete natuke liiga kriitiline. Minu hinnangul on vähemalt jalgpallikommentaaride tase kõikidel Eesti telekanalitel viimase kümne aasta jooksul märgatavalt paranenud. Teiste alade kohta ei julge hinnangut anda, sest ajanappus ei võimalda neid regulaarselt jälgida.

Enda kohta niipalju, et telekommentaatori tööd ei tee ma kindlasti rahasaamise eesmärgil, vaid soovist kaasa aidata ala populariseerimisele.

Ja veel täpsustuseks, et olen ETV-s mänge ka kommenteerinud, näiteks 2000.aasta EM-finaalturniiri.

Keegi

küsimus 1- kas meie, fännid, võime pärast valitsuse raha eraldamist kindlad olla, et staadion lõpuks tõesti 2005.a. kevadeks (valikmängudeks siis juba) valmis saab ja ei pea eurooplaste ees enam häbiga maha vaatama?

küsimus 2- kuidas hindate tulemuste põhjal Arno Pijpersi tööd koondise peatreenerina?

küsimus 3- milles võib olla põhjus, et eesti klubijalgpall koondise arengule järele ei jõua ning klubid esimesest eurosarja ringist edasi ei pääse ükski aasta (v.a. paar erandit)?

1) Juhul, kui Riigikogu sügisel lisaeelarvega valitsuse eilse otsuse kinnitab, siis jah.

2) Väga kõrgelt. Loodan, et peatselt jõuame Pijpersiga kokkuleppele tema lepingu pikendamise osas.

3) Keeruline küsimus. Üldisemalt vastates on väikeriikidel kindlasti kergem läbi lüüa koondise tasemel, sest mingi hulk mehi mängib ikka tugevamates liigades ja selle kogemuse pealt suudab ka koondis suurematele vastu hakata.

Klubidel on eduks veel väiksemad võimalused, sest väikeriigi liiga tase ei jõua kunagi suurtega ühele pulgale.

Võtame näiteks Tshehhimaa. Nende võit EM-finaalturniiril poleks mingi ime, mõne klubi võit Champions League'is aga küll,

Samas loodan, et vähemalt avaringist hakkavad Eesti klubid peagi edasi saama.

de bielic

ise arvan, et eesti jalgpallurite suurim puudus on vähene individuaalne meisterlikkus. tuleks võtta eesmärgiks, et kõik vähegi koondisesse kuulujaid või sel tasemel mängijad valdaks palli vähemalt Martin Reimi tasemel.

teine probleem on Flora kesksus, või siis Pohlaku kesksus. iseenesest on see suurepärane, mida nad korda on saatnud ja müts maha, aga samas riigi tasemel on see nagu monofunktsionaalne asula, et piisab kui floral midagi peeti läheb ja veab sellega kogu eesti jalgpalli kaasa.

Usun, et peale kasvav treenerite põlvkond suudab kaasaegsetel alustel toimiva treeningmetoodika alusel kasvatada üles järjest paremaid mängijaid.

Arvan, et ei ole õige süüdistada FC Florat. Nemad arendavad oma klubi nii, nagu moodne profisport nõuab ja pole FC Flora süü, et klubi teistest klubidest kaugele ette on jõudnud. Nagu pole mõtet süüdistada "Selverit" selles, et neil on rohkem ja suuremad kauplused, kui "Säästumarketil".

lennat

Minu arust, Kannik sai selle - mis tema tahtis. Las mees, kes ta kahtlematult on, teeb oma tööd ja loodan, et ta teeb seda hästi. Esimene suurem võit - Eesti versus FC Kose 8:0 (2:0) - juba tuli. Oru Põhikooli staadionil. Ööpimeduses läheks ja tooks sealt mulda, natu, et Eesti edu veelgi esile tõsta.

Tegu ei ole vist küsimusega. seetõttu ei oska seda ka kuidagi kommenteerida.

Kuldar

Kas peate õigeks, et FC Flora ja Eesti koondise treeneri ametikohad on ühendatud? Kas pikemas perspektiivis on Eesti jalgpalliliidul need ametikohad lahutada ning kui pikk see perspektiiv võiks olla.

Tänan.

Tänasel päeval küll. Kardan, et jalgpalliliit üksi ei suudaks endale finantspõhjustel rahvusvahelist tippspetsialisti palgata.

Pikemas perspektiivis ei saa välistada vajadust eraldi koondise treeneri järele. See eeldaks seda, et meil on piisavalt väga tugevaid mängijaid välisklubides ning koondise treener peaks eelkõige olema tugev motivaator.

Kui pikk see perspektiiv on, ei oska praegu ennustada.

Ants

lp. härra Kannik,

1. Kas EJL näeb perspektiivis, et nagu kõikides arenenud jalgpallimaades kohane on Jalgpalli Liit ja Jalgpalli Kohtunike Liit eraldi seisvad institutsioonid, kes teevad koostööd üldisel tasandil, kuid tegelikkuses üksteise töösse ei sekku?

2. Kas EJL on tegelemas peale kiire arengu tagamise, jalgpalli populariseerimise ning staadionide ehituse rahastamise jms ka sisemiste probleemidega - eelarve võimalikult korrektne täitmine, ettemääratud (kohtunike) töötasude korrektne maksmine?

Eesti Jalgpalli Liidu juures tegutseb eraldi kohtunike komitee, mida juhatab endine Meistriliiga kohtunik Uno Tutk.

Jalgpalli Liidu juhatus kohtunike määramisse ei sekku, küll aga on kindlasti huvitatud sellest, et kohtunike kvaliteet Eestis jätkuvalt paraneks (senise arenguga oleme üldjoontes rahul) ning samuti sellest, et kohtunike ring ei muutuks kinniseks ringiks, kus vanemad kohtunikud nooremaid ligi ei lase.

Ja veel, loomulikult täidame oma kohustused ning püüame seda võimalikult kiiresti teha.

Ja parem on mitte vastandada jalgpalli erinevaid osasid - nagu infrastruktuuri arendamine ning kohtunike tegevus. Need on ikkagi osad ühtsest tervikust.

paulus

Tore on ju!

Tõepoolest, jalgpall on tore:)

tammeka

Millal Tartusse modernne kunstmuruväljak tuleb?

Minu andmetel planeerib Tartu linnavalitsus Annelinna soojendusega moodsa kunstmuruväljaku ehitamist. EJL üritab vajadusel igati toetada.

Njah

*** Piletiest ***

1) Arvatavasti saan poliitiliselt korrektse vastuse kino või mõne muu asutuse võrdlusega, kuid kas Teie arvates on normaalne, et Lilleküla staadionil (vabandan, et kommertsnime ei kasuta) küsitakse piletihinnaks 250-150 krooni, kui katus laseb läbi ning igal pool vingub külm tuul? Väidan, et Euroopaga hindadega ei saa me end võrrelda esiteks palgataseme ja teiseks staadioni korrashoitu tõttu.

1.2) Kas 25 kroonine pilet koondise mängule poleks just see, mis inimese kodust välja tooks ja ta ehk siis staadionile kinnistaks?

1.3) Kuna jalgpalli nautlemine algab maast madalast, kas EJL on pakkunud koolidele võimalusi kas tasuta või odavamalt jalgpallimänge ühiselt külastama tulla - nii koondise kui ka liigamänge? Kui ei, siis miks mitte? Palun mitte vastata soodussüsteemile viidates, sest organiseeritud tegevus oleks alati selgem ja konkreetsem.

1.4) Soodustuste süsteemist. Tänased pakutavad peresoodustused on vist iga teoreetiku õudusunenägu, sest selgusest ja konkreetsusest on need kaugel. Kuna soodustused tööle peaks hakkama?

1.5) Miks tehti staadionile kolm erinevat piletitsooni, kui tingimused on igal pool võrdselt hullud ning odavates tsektorites vaat, et isegi paremad?

1.6) Lisaks selle piletitsoone ei kontrollita. Kas siis tsoonide loomine pole mitte väheke kilplase tegevus?

*** Televisioon ja hasart ***

2) Miks ei kanna ükski kanal üle Eesti liiga- ega karikamänge?

2.1) Põhjendusel, et pilt on kole - samad mehed mängivad koondises, miks see pilt pole pole?

2.2) Kas televisioon poleks just magnetiks, mis vaatama lõpuks ka staadionile tooks, kui ta jalgpalli vaatamisega ära harjub? Ehk just noor tema kõrval ütleb, et lähme vaatame neid päriselt ka?

*** Liigad ***

3) Kas poleks mõtet minna üle pigem Taani süsteemile, kus on 12 klubi ja omavahel mängitakse 3 korda? Potentsiaali ju on - Tammeka ja Kuressaare võtavad niigi kaks kohta ära, kuid on veel ka ambitsioonikas JK Kalev ja nii mõnigi muu klubi.

3.1) Selgitage palun 10 klubi ja 38 mängu eelist 12 klubi ja 33 mängu ees.

*** Koondis ***

4) Kuidas kommenteerite Marko Kristali viimase aja hiilgavadi 1-3 minuti pikkuseid esinemise Eesti koondises? Kas rekordi püüdmine on tõesti nii oluline?

4.1) Mis on Teie arvates sõprusmängude ülesanne? 4.2) Tsehhi teeb vahetusi ja proovib, Taani teeb vahetusi ja proovib, Venemaa teeb vahetusi ja proovib, ükskõik kes teine (k.a. nõrgemad vastased) teeb vahetusi ja proovib. Eesti mängib tulemusele - miks?

*** Lisaküsimused ***

5) Mis on Teie jaoks selle hooaja suurim ning meeldivaim jalgpalliüllatus?

5.1) Ja lõpetuseks natuke huumoriga: kas ostaksite Indrek Zelinski raamatu "Pool elu suluseisus" ja Ragnar Klavani teose "Pool elu lennukis"?

Edu, jõudu ja jaksu! Olen kindel, et jalgpall vajab selliseid inimesi nagu Teie.

1) Püüdsin nii hästi kui oskasin anda piletiteemal vastuse esimesele küsijale.

2) Ka sellele küsimusele leiab vastuse eespoolt.

3) Kaalume praegu võimalusi liiga suurendamiseks. Kas seda teha ja mis ulatuses, ongi just praegu arutlusel. Kaheteist meeskonnaga liiga risk on selles, et vahe tippude ja tabeli lõpu vahel läheb liiga suureks. Ja sama risk on ka kümne meeskonna puhul, sest olgem ausad, eks praegusedki viimased on tippudest ikka päris kaugel.

Täpsustuseks niipalju, et 10 klubi puhul on mängude arv ikkagi 36, mitte 38, nagu Teie väidate.

4)Mälu järgi vastates mängis Kristal ühe minuti viimases mängus Tšehhimaal ja jättis enne seda kolm mängu hoopiski vahele, seega Teie väide ei ole täpne.

Üldisemalt ei sooviks ma kommenteerida koondise treeneri valikuid, sest olen kindel, et Pijpers oskab meeskonna vajadusi paremini hinnata kui mina. Ka vist ka paremini enamikest teistest kommentaatoritest:)

5) Aasta meeldivaim jalgpalliüllatus on ülirikaste superklubide häving Meistrite Liigas.

Zelinski raamatutut loeksin kindlasti:) Klavanil ei ole aga kindlasti veel õige aeg memuaare kirjutada:)

Aitäh heade soovide eest!

Njah

Näedsa, unustasin hasardi küsimuse.

2.3) Miks ei luba EJL Euroopa madalaimate koefitsentidega Spordiennustusel Eesti liiga kohta koefitsente välja mõelda? Kuna Spordiennustuse koefitsentide keskmine on niivõrd madalad, siis pole ju niigi lootust, et keegi väga ennustama asuks, kuid põhimõtteliselt võiks ju võimalus olla - mujal maailmas lubatud.

EJL-il on läbirääkimised Spordiennustusega pooleli ja ei oleks korrektne pooleliolevaid läbirääkimisi kommenteerida.

Mees

Mis on alljärgnevate meeskondade 2 peamist positiivset ja negatiivset tegurit, mis võivad neid viia/takistada EM-il poolfinaali jõudmist?

a) Saksamaa

b) Inglismaa

c) Portugal

d) Tšehhi

a) + oskus suurturniiridel maksimum välja pigistada

- tippklassiga ründavate poolkaitsjate ja ründajate nappus

b) + üsna stabiilne põhikoosseis (erandina Campbelli partner keskkaitses)

- võimalik eneseusu nappus, sest suurturniiri pole juba 38 aastat võidetud

c) + koduseinad

- koondise tuumiku vanuse jõudmine kriitilise piirini

d) + väga hea meeskonnavaim + Nedved

- võibolla kaitseliini haavatavus

korner

Palun selgitage mulle miks tuli ehitada hirmkallis Lillekula staadion endise Komsomoli staadioni rekonstrueerimine oleks tunduvalt odavam.Ka asukoht parem

Ats

Eelnimetatud staadion on nii amortiseerunud, et sellegi renoveermine oleks samuti väga kalliks läinud, valgustus tuleks ehitada, staadionile paigaldada istmed, ehitada tribüünidele katus, tagada piisav liiklus- ja parkimiskorraldus staadioni ümber. Tingituna staadioni jooksuradadest on väljak tribüünist kaugel, samuti puuduks väljakusoojendus, treeningbaas tuleks ehitada põhiväljakust eraldi jne.

Indrek Kannik

Mul ei ole Atsi vastusele midagi lisada.

meeri

1) Miks on staadionil pime? Nii sees kui väljas.

Tribüünide alla võiks ju paar lampi juurde panna, seal on niigi kitsas ja pimedas on eriti raske kokkupõrkeid vältida.

Platsi valgustus on väga ebaühtlane- keskjoon ja isegi väravad on ok, aga nurka peab vist taskulampidega onukesed paigaldama.

Ressursid on küll teatavasti alati piiratud, kuid siiski tuleks nendele probleemidele kasvõi ajutine lahendus leida.

2)Kas millalgi lähiajal on tulemas ka mõni heategevuslik lahing- a la muusikud vs poliitikud? Seda sorti üritused tõmbavad ligi just eelkõige sellist seltskonda, kes muidu teed Lillekülla ei leiaks. Ja kui korra juba käinud oled, tuled veel. Võib-olla on midagi toimumas, aga reklaam on taaskord nõrgaks küljeks?

Edu :)

1) Loodan, et eilne valitsuse otsus parandab ses osas olukorda kardinaalselt.

2) Konkreetset kokkulepet praegu ei ole, aga tavaliselt on muusikud ja poliitikud vähemalt korra suve jooksul ikka mänginud. Loodame, et ka tänavu.

Aitäh:)

SundanceKid

millal jõuab jalgpall Pärnu??? Pean siin silmas tasemel meistriliiga klubi, korralikku jalkastaadioni jne. Suurem osa on muidugi kohalike meeste teha aga kas ka EJL-l siin mingi plaan on?

Lähinädalatel valmib Pärnu linnavalitsuse ja EJLi koostöös korralik kunstmuruväljak.

Loodan väga, et pärnakad ja teised asjaomased pooled suudavad läbi murda ka Kalevi staadioniga seonduva omandisuhete sasipuntra.

Hea organisatsioonilise tegevuse korral ja omavaheliste kokkulepete saavutamise korral peaks Pärnule meistriliiga meeskonna kokkupanemine igati reaalne olema. Aga selles, nagu ütlesite, saab EJLi roll olla üsna piiratud.

snaips

Eestis ei ole vàga kehvad màngiad,aga millest see tuleb,et kui vaadata ykskòik millise naabrite màngiaid keegi on ikka kuskil tippklubis màngimas ja jààb yle ainult mingisugused Norra vòi Taani kòrgliiga klubid?Tànan.

Poom Inglismaal, Stepanov ja Oper Vene liiga liiderklubis, U.Rooba kahe viimase aasta Taani meister?

Aga mõistagi loodan, et see nimekiri pikeneb.

Tänan.

aston

pikka aega on räägitud flora (loe pohlak) panusest eesti jalgpalli noorema generatsiooni arendamisse-õpetamisse. kuna tuleb aeg, mil töö noortega annab koondise tasemel tunda. siiani tundub, et noored a) jäävad noorteks või b) saavad kiiresti vanaks ja nüridaks.

teiseks - läti jalgpalli tõusu on ühed-teised seostanud nn kodakondsuspoliitika pehme variandiga koondise koostamisel. kas eesti jalgpall on kodakondsuspoliitikaga algusest peale puusse sõitnud või tasub passidega kodanike jalgpalli poliitika end millalgi ära?

Eesti koondises mängisid Euroopa ühe tugevaima Tšehhimaa vastu Flora süsteemi mängijad või kasvandikud Ragnar Klavan (sünniaasta 1985), Enar Jääger (1984), Taavi Rähn (1981), Vjatšeslav Zahhovaiko (1981), Aleksander Sahharov (1982), Ott Reinumäe (1984), Joel Lindpere (1981). Pole vist vähe?

Ma arvan, et Läti ja ka Eesti jalgpall on viimasel kümnendil edu saavutanud eelkõige tänu süsteemsele tegevusele. Leedu, kes taasiseseisvumisel kolmest riigist selgelt nr 1 oli, on edumaa minetanud.

Läti ja Eesti olukorda ei saa üks-üheselt võrrelda, põlisrahva protsent on Eestis märksa kõrgem. ma ei oska hinnata, kas see, mis on võimalik Eestis, olnuks võimalik Lätis.

Küll aga olen kindel, et kui Eesti jalgpall läinuks Eesti hoki teed, siis näiteks tänast intervjuud poleks toimunud:)

zannu

Palun tehke kõik, mis teie võimuses, et plaan 10st satsist meistri ja esiliigas saaks tõeks. Siis puhutakse Tartu jalgpallile lõplikult elu sisse, kui Tammeka meistriliigasse saab.

Sellele küsimusele sai eespool vastatud. Otsus meistriliiga võimaliku laiendamise kohta langetatakse lähikuudel.

Vihane

Miks Aivar Pohlaku erafirmale eraldatakse riigieelarvest finantse? Miks peaks mind maksumaksjana huvitama mingi jalgpallistaadioni muru rajamise toetamine ? Järelikult Aivar Pohlak kavatseb nüüd oma maksuvõla 12 miljonit ära maksta riigi poolt saadava toetuse arvelt ja järelikult pean mina maksumaksjana kinni maksma mingi äpardunud jalgpallipoisi maksuvõlad?

Selle kohta pole isegi sõnu enam! Häbematuse tipp!!!

Sellise küsimuse peale oskan vaid öelda, et viha ei ole hea liitlane.

Raix

Millisena ennustate Euroopa klubijalgpalli tulevikku? Kas suured rahakad klubid (Madridi Real, ManU, Chelsea jne) hakkavadki jääma suurtest tiitlitest tihti ilma, st. raha eest ikkagi ei saa osta endale tiitleid. Tänavune Meistrite Liiga on selleks hea näide-rikkad klubid langesid väga kiiresti välja.

Suured ja rahakad klubid võidavad kindlasti ka tulevikus tiitleid. Aga ainult rahast tõesti õnneks ei piisa, peab olema ka väga hea treener ja tasakaalus meeskond. Realil kumbagi sel hooajal polnud ja läbipõrumine tuli totaalne.

Teine probleem nö superklubidel on tihtipeale see, et mängijate lepingud on nii head, et neil tõepoolest kaob motivatsioon. Ning taas on vaja väga head treenerit, kes suudab meeskonda valida korraliku suhtumisega mehed ning neid ka maksimaalselt pingutama panna.


Laupäeval algab jalgpalli Euroopa meistrivõistluse finaalturniir, millel osalevad 50st riigist valikgruppide mängude põhjal välja selgitatud 16 paremat meeskonda, sealhulgas meie lõunanaabrid lätlased.

Eesti jäi kvalifikatsiooniturniiril enda alagrupis neljandaks, kaotades Bulgaariale, Horvaatiale ja Belgiale, parem oldi Andorrast.

Jalgpall on konkurentsitult maailma populaarseim spordiala.

Indrek Kannik valiti jalgpalliliidu presidendiks eelmisel sügisel, praegu peab ta veel lisaks kaitseministeeriumi kantsleri ametit, kuid sellelt kohalt lahkub ta suvel.

Jalgpalliliidu presidendiks saades ütles Kannik SL Õhtulehele, et on ligi kümme aastat kuulunud liidu juhatusse ning soovib jätkata ala stabiilset ja järjepidevat arendamist.

Indrek Kannik on sündinud 25. novembril 1965 Tallinnas. Hariduse sai ta Tartu ülikoolist, tal on bakalaureusekraad ajakirjanduses.

Enne kaitseministeeriumisse tööle asumist töötas ta Postimehes välisuudiste osakonna juhina, enne seda aga oli Rahvapartei peasekretär.

1994. aasta jaanuarist maini oli Kannik kaitseminister, enne ja pärast seda ehk 1992. aasta oktoobrist kuni 1999. aasta märtsini oli ta riigikogu liige. Lisaks on ta töötanud välisministeeriumi nõunikuna ja toimetajana ajalehes Sirp.