Raidma: Peaksime Venemaalt saabuvate päevauudiste põhjal rohkem muretsema? Arvan, et ei

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma arvates muudab Eestis juurutatav tänapäevane nn. laiapõhjaline riigikaitse paremaks võimaluse arvestada julgeolekukeskkonna muudatustega.

"Olukord Venemaal - kuid ka teistes naaberriikides - on kindlasti teguriks, mis mõjutab ühel või teisel määral katkematult Eesti julgeolekupoliitikat. Hetkearengud Venemaa välispoliitilises retoorikas ja relvajõudude regionaalsetes arengutes esitavad loomulikult oma väljakutsed ka Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundajatele," ütles Raidma Delfile.

"Kas me peaksime Venemaa suunalt saabuvate päevauudiste põhjal rohkem muretsema? Arvan, et ei. Küll aga hindama meie vastavate eluvaldkondade igapäevast tööd. Täna on seal töötamas hea ettevalmistusega analüütikud, planeerijad ja eksperdid ning meie kaitsevõime on arenemas soovitud suunas."

"Tärkavad demokraatlikud protsessid Venemaal tekitavad meis loomulikult positiivseid tundeid. Samas peaksime endale teadvustama, et sellega kaasa on programmeeritud teatud riigi poolse käitumise prognoosimatus," arvas Raidma.

Pärast 4. detsembril toimunud Venemaa riigiduuma valimisi on üle riigi tulnud teateid valimispettustest. Samuti avaldas päev pärast valimisi mitu tuhat venelast Moskvas ja Peterburis meelt rikkumiste vastu duumavalimistel, mis jättis vähendatud enamusega võimule peaminister Vladimir Putini partei Ühtne Venemaa.

Politsei teatel vahistati Peterburis sadakond opositsiooni meeleavaldajat, kes üritasid korraldada teist päeva järjest Nevski prospektil sanktsioneerimata miitingut, vahendas BNS.

Moskvas osales sanktsioneeritud meeleavaldusel umbes 3000 inimest, protestijad nimetasid valimisi "farsiks".

Valimisi varjutas ka enneolematu riiklik surve sõltumatute vaatlejate vastu.