AppleMark

-Statistika näitab, et Põlvamaal ja ka mujal äärealadel on töövõimetuspensionäride hulk tunduvalt suurem kui keskustes. Kas selline tulemus on üllatav ja mis sellise olukorra põhjustanud on?

See on nii olnud päris pikalt. Sotsiaalprobleemid lahendatakse tervishoiu arvelt.

-Mil määral kasutatakse töövõimetusgruppi rahategemise skeemina töötute poolt?

See on väga levinud nähtus. Kogu see asi ei saaks nii jämedalt toimida, kui see registreerimine ei käiks ainult paberi peal. Gruppi hakatakse küsima sotsiaalkindlustusametist, kus tuleb täita paks ankeet. Need, kes seda ei suuda täita, jäävad toetusest ilma. Seejärel peab perearst kirjutama, et see kõik vastab tõele, mis sinna ankeeti kokku jahvatatud on. Ilmselt on ikkagi terve rida perearste, kes nendele paberitele alla kirjutab.

-Arst kirjutab alla, kuigi tegelikult ei oleks põhjust?

Mingi põhjuse leiab eriti vanemate inimeste puhul tegelikult alati. See on tegelikult vana jutt, et vanadus ei ole invaliidsus, kuid seda tõlgendatakse ikkagi sageli nii.

-Kas töövõimetusgrupi määramine peaks olema siis kuidagi teistmoodi korraldatud?

Määramine peaks käima ikkagi silmast silma. Nõukogude-ajal käis see nii ja ka vist veel 1990-aastatel tuli end näole anda. Praegu on olukord, kus Tallinnas sotsiaalkindlustusametis ei nähta midagi muud kui pabereid ja seega on seal kerge käkki keerata.

Praegu käib asi nii, et kui keegi soovib saada tõendust puude kohta, siis peab pöörduma perearsti poole ja ta peab vastavad paberid täitma. Pensioniametis on paks ankeet, mis tuleb ära täita. Kirjaoskajad inimesed saavad sellega hakkama, kuid on terve rida kehvema sotsiaalse taustaga inimesi, kes sellega hakkama ei saa ja jäävad seeläbi üldse toetusest ilma.

Komisjoni, kes määrab töövõimetusgrupi, saab kahed paberid: patsiendi ja perearsti poolt täidetud, kuid ükski komisjon ühtegi inimest ei näe.

-Kas võib tekkida olukord, kus tõelised abivajajad jäävad toetusest ilma?

Väga võimalik. Esiteks nad ei pruugi suuta vastavaid pabereid ära täita.

-Kas on näha mingit muutust töövõimetuspensionäride arvu osas?

Eks inflatsioon hakkab asja (skeemitamise – toim) mõtet ära sööma. Puudetoetused, umbes 220 ja 420 krooni, olid kümme aastat tagasi ikkagi arvestatavad summad. Praegu hakkab aga mõte ära kaduma.

-Skeemitajad ei viitsi enam sääraste summade pärast liigutada?

Ma arvan, et selle raha pärast nad küll paberit määrima ei viitsi hakata ja see võib vähendada statistilist töövõimetuspensionäride hulka.