102 päeva suurte segaduste alguseni
102 päeva pärast algav murdmaasuusatajate MK-sari külvab suurte uuendustega enam segadust kui ootamisrõõmu.
Põgus pilk kalendrile ei too sedapuhku mingit selgust, vaja on hoolikat süvenemist. Tavasuusatamise osakaal langeb tunduvalt ning uued alad ja uus lähenemine teenivad ilmselgelt tele- ehk kommertshuve.
Suusapublikule tuttava supersprindi õigused laienevad oluliselt. Eeloleval talvel peetakse kuus individuaalset sprinti ja üks teatesprint, kõigi eest jagatakse MK-punkte -- mullu moodustasid Kesk-Euroopa kolm nn Jõulusprinti omaette sarja, mis üldarvestusse ei läinud.
Kaks kombineeritud võistlust, üks Sappadas ja teine Lillehammeris, viiakse läbi ühe päevaga -- hommikul suusatatakse vaba- ja õhtul klassikalises stiilis. Võistluse eest jagatakse välja vaid üks punktikomplekt, see tähendab, et klassika eest enam eraldi punkte ei anta.
2001. aasta MM-i eelmänguna juhatatakse suusatajad Lahtis ühisstarti. Huvitaval kombel pole sportlased selle võistluse vastu nii vaenulikult meelestatud kui mõne aasta eest, mil FIS idee välja käis. Ju on jõutud mõttega harjuda. Nagu ka sellega, et jätkub naiste ja meeste teatesõit -- suusatajad leiavad, et ei pruugi lihtsalt osaleda, kui parajasti tahtmist pole.
MK-sarja debüütetteaste teeb ülimaraton, naised suusatavad Prantsusmaal 46 ja mehed 76 km.
Et pikamaameestele rohkem väljundit pakkuda, käivitab rahvusvaheline alaliit lisaks MK-le sarja FIS Marathon Cup, mis asendab senist Worldloppetit. Ilmselt hakkab maratonisari osalejate tasemelt eelkäijat ületama, sest auhinnad on sama kopsakad kui MK-sarjas. MK-arvestusse maratonisarjas kogutud punktid ei lähe.
Maratonisari teenib suusatajatelt häid sõnu. Ta juhib küll paljude tähelepanu põhisarjalt kõrvale ja lahjendab sedasi osalejaskonda, kuid pakub hea võimaluse karjääri pikendamiseks. Üsna ilmne, et peagi irdub MK-arvestusest ka sprindisari.
