MM-i eel sattus Sei ajakirjanduse tähelepanu alla ujumisväliste sündmuste tõttu: ta jäi autoroolis purjuspäi vahele, seejärel sai poja isaks.

Kuid ujuja sõnul polnud negatiivsel ega positiivsel sündmusel sellist mõju nagu tipptulemused lubaksid arvata.

"Vahelejäämine mõjus masendavalt, pole kerge taluda maa sisse tampimist. Kuid ta ei sundinud tegema mingeid põhjapanevaid järeldusi, et nüüd hakkan täiskarsklaseks. Või midagi võistlustel tõestama," rääkis Sei. "Nädalane kartsas istumine tekitas treeningutesse lünga, ent seda võib alati juhtuda, kui näiteks haigeks jääd. Sydney ettevalmistusele ei tähenda sundpaus lööki."

Isakssaamise rõõmul oli pigem vaimne mõju. "Sellise sündmuse puhul tundub elu nii ilusana, et kõik raskused kahvatuvad. Meil on küllalt probleeme, näiteks ujula vee ajad, rahaline nappus. Suur rõõm tekitab tunde: küll needki asjad lahenevad iseenesest," läks Sei MM-võistlustele optimistlikus meeleolus.

Proovida võimalikult palju alasid

Küsimusele, millega ta Ateena MM-il kõige rohkem rahule jäi, ei vastanud Sei konkreetse tulemuse viitamisega. "Kõige tähtsam, et tehtud töö osutus õigeks," rõhutas ujuja. "Minu ja treeneri prognoos läks 95-protsendiliselt täide. Ma ei ajanud ennast vormi vahetult enne võistlust, vaid tase pidi tõusma MM-i käigus. Esimesel päeval läbisin 50 meetrit selili ainult selleks, et lahti ujuda."

100 m kompleksujumises tuli Sei kuuendaks, kuid samal päeval peetud 50 m vabaujumises jäi poolfinaalist välja. "Tahtnuksin kangesti ujuda täisjõuga ka 50 m vabalt. Shansid tundusid mõlemal alal võrdsed, kuid mingi valiku pidin tegema," arutles Sei.

Edu 100 m kompleksis ja kaks Eesti rekordit 50 m liblikujumises sunnib mõttele, kas ei peaks olümpial seni vaid vabaujumist proovinud Sei midagi ümber mängima. "Rõhusin kaks-kolm aastat liiga palju kroolile. Panus ühele kaardile polnud õige. Nüüd võtsime MM-il uue suuna: ujuda võimalikult palju distantse.

Räägitakse, et 100 m kompleksi lühirajal pole mingi näitaja, olümpial see distants puudub. Tegelikult näitab kompleks päris palju: kuidas õnnestuvad erinevad pöörded, milline on kehaline valmisolek. Ega Erki Noolgi tee seitsmevõistlust ainult huvi pärast, kuigi see on kümnevõistlusest erinev ala," võrdles Sei.

Sydneys on Sei peaalaks peetud 50 m vabaujumine kavas viimasel päeval. Seda enam kavatseb Sei enne proovida teisi distantse. "Kõne alla tulevad 100 m vabalt ja 100 m liblikat, kuid päris välistatud pole ka 200 m kompleksi. Kõrvalalad aitavad miljöösse sisse elada, saada kätte mõnus ja kiire tunne," kirjeldas Sei.

Jätkab koos

Sievineniga

Sei kavatseb 20. aprillil koos Soome tippujuja Jani Sievineniga sõita USA-sse laagrisse. Viimast korda enne olümpiat läbib Sei suuremahulise ja intensiivse treeningutsükli, et nii-öelda põhja laduda. Treeningule järgnevad mai lõpul võistlused Monaco ja Barcelona 50 m ujulas.

On väidetud, et harjutamine Sievineniga pole Seile oodatud kasu toonud. "Ega imet tasugi oodata," tõrjus Sei. "Ometi kerkib ühistreeningutest mõlemapoolne kasu. Tal on parem koos minuga sprinti proovida, mina saan abi põhja ladumisel. Kuid viimased kuud enne suurvõistlust tuleb omaette valmistuda."

Võib juhtuda, et Sei sõidab koos Sievineniga juba augusti algul Austraaliasse Perthi. "Ühistreeninguid enam ei tule, kuid vabal ajal on hea koos lõõgastuda. Püüame kala või mängime golfi. Mida sa ikka üksi õngitsed või palli taod," leidis Sei.

Ujuja taastas treener Tõnu Meijeli usu

Indrek Sei treener Tõnu Meijel pani esmakordselt oma õpilasele suurvõistlusel esinemise eest hindeks viie.

"Maksimaalne hinne veel ei näita, et kõik eesmärgid oleks täidetud. Alati tuleb esitada kõrgeid nõudmisi," leidis Meijel, kuid põhjendas viie panemist: "Ta ei teinud Ateenas ühtki tehnilist viga stardis ega pöördes. Mees on ennast taas leidnud."

Sei etteaste taastas Meijeli usu hoolealusesse. "Isegi minu usk lõi vahepeal kõikuma. Tundus, et tal pole jätkamiseks piisavat motivatsiooni," ütles Meijel.

Eesti rekord 100 m kompleksujumises tuli Meijelile kerge üllatusena, sest enne MM-i nad spetsiaalselt seda ala ei harjutanud. "100 meetri kompleksi tulemus annab kõige rohkem teavet sportlase kiiruslikust vastupidavusest. Täitsime ka teise eesmärgi: teha kaasa võimalikult palju starte."

Meijeli arvates peaks Sydney olümpial jääma Sei peaalaks siiski 50 m vabalt, kus ta Ateenas kõike mängu ei pannud. "Iga tulemus alla 23 sekundi oleks Sydneys hea. Ei tahaks küll ennustada, aga 22 sekundi sisse ujumine peaks tagama koha poolfinaalis," arvas Meijel. Sei Eesti rekord pikas ujulas on 23,09.

Ants Põldoja

Indrek Sei

Sündinud: 26. juulil 1972

Mõõdud: 188 cm, 80 kg

Saavutused: lühiraja EM-i hõbe (1994) ja 2 x pronks (1991, 1993), MM-i 6. koht (2000) kõik 100 m kompleksi, MM-i 7. koht (1993) 50 m vabalt, MK-sarja 2. koht lühikeses kompleksis (1993)

Eesti rekordiomanik: 10 alal -- pikas ujulas 50 ja 100 m vabalt, 200 m kompleksi, lühikeses ujulas, 50 ja 100 m vabalt, 50 ja 100 m liblikat, 50 m selili, 100 ja 200 m kompleksi