Edukad noored ei jõua täiskasvanuna tippu ehk Kas tulevikulootusel on lootust?
Ja nagu muuseas asetame talle turjale kohustuse olla sellel alal edukas ka täiskasvanute klassis – miks mitte ei võiks ta võita olümpiamängude või maailmameistrivõistluste medalit? Ja selle kinnituseks, et me temasse usume, oleme välja mõelnud süsteemse rahastamise nii riiklikul, alaliidu, klubi kui ka sponsorite tasandil.
Siitsamast kõrvalt leiame kaks tabelit. Üks, kus on välja toodud meie tublid medalivõitjad juuniorite EM-il ja MM-il ning kuni
23-aastaste ja nooremate EM-il, kes on juba lõpetanud aktiivse sportlastee. Teises tabelis on Eesti medalivõitjad olümpial ja MM-il.
Vaatluse all on nende sportlaste vanus ajal, kui nad saavutasid oma parima tulemuse, mitte ajal, mil nad tiitlivõistluste medali võitsid. Teisisõnu, rekord sündis siis, kui sportlane oli füüsilise, vaimse ja ka tehnilise saavutusvõime tipus. Mida me näeme?
Esiteks, kahes tabelis pole ühtegi nime, mis mõlemas korduks. Seega võime väita, et noorteklassi edukad pole võitnud medaleid täiskasvanute suurvõistlustel.
Teiseks, noorte tabelis on viis naissoost sportlast ja neli meessoost sportlast. Täiskasvanute seas on pjedestaalile jõudnud aga eranditult vaid mehed.
Kolmandaks, tabelis 1 toodud sportlaste isiklike rekordite saavutamise iga oli keskmiselt 21,2 aastat (kõige noorem 17, vanim 25). Tabelis 2 toodud sportlaste isiklike rekordite saavutamise iga oli keskmiselt 27,5 aastat (kõige noorem 23, vanim 33).
Lootused Baltal
Kuiv ja lihtne võrdlus. Lühidalt öeldes – need, kes on edukad noorena, seda küpses sportlaseeas enam ei ole ja vastupidi. Ning maailmatasemel naissportlased kaovad meil üldse ära.
Kui nüüd tänapäeva tulla, on seis ja tendentsid samad – endiselt on meil palju edukaid noorsportlasi omaealiste tiitlivõistlustel, kuid mõne aasta möödudes pole nad enam üldse staadionil või näitavad tulemustes tagasiminekut.
Omaealiste medalivõitjatest on tegevad kuulitõukaja Taavi Peetre, kuuli- ja kettamees Margus Hunt, kolmikhüppajad Kaire Leibak ja Liane Pintsaar, sprinter Marek Niit, mitmevõistleja Grit Šadeiko ja mitmevõistlejast kaugushüppaja Ksenija Balta.
Kõige suurem lootus suvistelt tiitlivõistlustelt medal saada on just Baltal, kes juunioride seas oli küll seitsmevõistleja, kuid nüüd on valinud peaalaks kaugushüppe. Kahekordse juunioride maailmameistri Margus Hundi puhul loodame vähemalt, et ta Ameerika jalgpalliliigas NFL lepinguni jõuaks.
Kõike eelnevat arvesse võttes viskaks õhku küsimused: kas tulevikulootusel on lootust ja kas spordi rahastamise põhimõtted on õiged? Samuti huvitab, kas nende noorsportlaste puhul oli tegemist ühe aasta projektiga ja kas treeningmetoodika oli mõeldud üldse jätkusuutlikuks?
Kui esialgu ka midagi ei muutu, siis vähemalt mõtleme selle üle.