EOK jätaks edaspidi olümpiale pääsemise põhimõtted samaks
Olümpiakomitee projektijuht Martti Raju: liiga karmid normid tapaksid mõne ala
Alati enne olümpiamänge tõstatuvale küsimusele, kas suurfoorumile saadetakse äkki liiga palju sportlasi, vastas Eesti Olümpiakomitee spordiprojektide juht Martti Raju selge "ei".
"Olümpianormi on täitnud 33 sportlast. Õige arv võib olla nii 23, 33 kui 43, täna on just need atleedid suutelised minema olümpiale. Rahvusvaheliste alaliitude normid on piisavalt kõrged, neid pole mõtet enam ise kõvemaks teha," lausus Raju.
Raju lahterdab alad kahte kategooriasse. Esimesse kuuluvad kergejõustik ja ujumine -- kus pole sportlaste arvu piirangut --, teise kõik ülejäänud. "EOK vaatas kõigi alade normid enne kinnitamist läbi. Kui keegi väidab, et mõni sportlane on nimekirja saanud juhuslikult, on see vale."
Raju hinnangul jõuab norme karmistada alati. "Äärmusliku seisukoha võtjad soovivad võistlustulle saata vaid sportlased, kes tingimata midagi saavutavad. Küsimus on palju laiem. Kui ajame normid veel kõvemaks, pole mõnel alal enam mõtetki end olümpia poole pressida. Olümpiale ei saa minna ainult need, kes vähemalt kuuendaks tulevad. Aktiivselt viljeldavad alad peavad saama väljundi olümpiale, muidu tapame nad ära."
Võib tuua lihtsa näite, kus mingil riigil on kõigi alade peale kokku tosin medalikandidaati ja ainult nemad saadetaksegi olümpiale. "Osa neist läheks üksi, igasuguse taustatoeta," tõdes Raju. "Sportlane peaks pikka aega enne olümpiat harjutama Austraalias treenerita, treeningupartnerita. See oleks selge käe ette panemine, sama hästi võiks ta saatmata jätta.
Praegune arv 33 annab suuremad võimalused. Me ei saanud abipersonali valikul minna demokraatlikku teed. Tippude taustajõud on head, kannatavad sportlased, kes reaalselt ei kandideeri kõrgele kohale. Valida tuli kahe variandi vahel, teisel juhul saanuks kõik näpuotsaga natuke," lõi Raju tõe lauale.
Enamiku sportlaste olümpiaküpsust ei seatagi kahtluse alla. Kõneks tulevad vaid üksikud nimed. Näiteks andis Finn–klassi purjetajale Imre Taveterile Sydney–pileti maailmameistrivõistlustel poolesaja piirimail saavutatud koht. "Ala spetsiifika on selline. Et Finn on maailmas populaarsemaid paadiklasse, lubab purjetamisliit olümpiale 40 alust, iga kvalifitseerunud riik saab vaid ühe koha. Ning riikide arvestuses mahtus Taveter MM-il kvoodi sisse."
Erandite tegemist, normi mitte täitnud sportlaste olümpiale saatmist Raju ei poolda. "Teed ühele erandi, hakkavd kõik neid tahtma. Ujuja Natalja Hissamutdinoval jäi normist väga vähe puudu, kahtlemata on perspektiivikas ka kõrgushüppaja Kärt Siilats. Kuid teistpidi võttes -- mida on olümpial teha 1.90-ga? Neli aastat tagasi Atlantas jõudis lõppvõistlusele koguni 14 naist, kes kõik ületasid vähemalt 1.93," pareeris Raju.
Kõigi alade rahvusvahelised liidud soovivad iga nelja aasta tagant korraldataval suurvõistlusel näha oma alal esinemas võimalikult palju riike ja sportlasi. Raju sõnul peab lähtuma Eesti olukorrast ega aitama suvalisel alaliidul soovitavat riikide arvu täis saada. Praeguse olümpiatsükli normide puhul pole probleeme ette tulnud. Ent näiteks kaks aastat tagasi toimunud Nagano taliolümpiale jättis EOK saatmata meeste kahekelgu.
Pärast Sydneyt algab uus, Ateena olümpiamängude nelja–aastane tsükkel. Raju meelest on praegune normide süsteem päris hea ja selle võiks üldjoontes samaks jätta. "Alati võib muidugi juhtuda, et ROK teeb midagi ringi," täpsustas Raju. "Ilmselt jäävad ujumine ja kergejõustik endiselt arvulise piiranguta aladeks.
Varakult peavad paika saama kindlad olümpiale jõudmise kriteeriumid. Küll korraldame kindlasti ümber toetuste jagamise süsteemi."
Uudmäe loobus omal ajal kahest võistlusest
Moskva olümpia- mängude kolmik- hüppe kuldmedalimees Jaak Uudmäe arvab, et kui olümpianormid lepiti kokku ettevalmistustsükli alguses, siis tuleb vastavalt nendele ka toimida.
Uudmäe hinnangul ei ole enamikul meie sportlastest Sydneys paremate sekka asja. Kuid ainult potentsiaalsete medalipretendentide saatmist ei pea ta õigeks, sest see mõjub negatiivselt ala kandepinnale.
Samas jagab Uudmäe EOK presidendi Tiit Nuudi seisukohta, et sportlased peaks vastavalt oma sportlikule vormile ise suutma teha õigeid otsuseid võistlustest osavõtmise kohta.
Olümpiavõitja tunnistab, et ta on ise kehva sportliku vormi tõttu loobunud omal ajal NSV Liit – USA maavõistlusest ja Euroopa karikavõistluste poolfinaalist. Kuid talle ei meenu, et viimastel aastatel oleks mõni Eesti kergejõustiklane teinud samal põhjusel loobumisotsuse.
Heino Enden
Nuudi ootab atleetidelt reaalsusetaju
Eesti Olümpiakomitee president Tiit Nuudi arvab, et spordialaliidud ja eriti tippsportlased ise peaksid reaalselt suhtuma oma võimalustesse ja võimetesse ning teatud juhtudel otsustama, kas sõita või mitte niisugusele suurvõistlusele nagu olümpiamängud.
Näitena tõi president mullu normi täitnud 800 meetri jooksja Urmet Uusoru, kes sel hooajal ei ole kordagi näidanud korralikku tulemust.
"Paar kuud on veel aega. Ülaltpoolt, EOK tasemel ainuisikuliselt käe ette panemine oleks vale. Pealegi jõuab kedagi maha võtta alati. Kõva sõna ütleb sekka sportlase seisundit objektiivselt hindav meditsiinikomisjon," täiendas EOK spordiprojektide juht Martti Raju.
Uusorg püstitas mullu juunis Helsingis Eesti rekordi 1.45,89. Kuid ettevalmistus tänavuseks hooajaks pole läinud täkkesse, hiljuti Kaunases peetud Balti matshil eelistasid Eesti koondise treenerid Uusorule Igor Holdaid.
Heino Enden
EOK maksimumprogramm
võitma medali
Imre Tiidemann
Erki Nool
Kaido Kaaberma
Indrek Pertelson
Aleksei Budõlin
Aleksander Tammert
Jaan Kirsipuu
Epeemeeskond
pääsema finaali (esikaheksasse)
Hain Helde
Andrus Kajak
Lauri Aus
Jüri Jaanson
vennad Tõnisted
Andrei Ineshin
Meelis Loit
sõudmise kahepaat
Valeri Nikitin
Toomas Proovel
Helger Hallik
Indrek Sei
