Indrek, kas Eesti jalgpallikoondise edu tegi ka kadedaks?
Ikka tegi heas mõttes kadedaks. Näen kahte põhjust, miks jalgpallikoondis näitas EM-i valiksarjas head tulemust. Jalgpallis on kogu noortesüsteemil üks suund: valmistada ette täiskasvanute koondisele järelkasvu. Ma ei tea küll täpseid arve, kuid Flora, Levadia, Tammeka ja Ida-Eesti regiooni klubid on haaranud 90–95 protsenti Eesti jalgpalliturust ja seal käib süsteemne tegevus. Hea otsus oli sakslase Lars Hoppi toomine noortetöö koordineerijaks. Ta juhib kogu noortejalgpalli: treeningumetoodika, võistlussarjad, filosoofia. Ta suhtleb suurte klubidega ja teab, mis asju seal aetakse, ning esitab oma soovitused. Heade eeldustega poisid kutsutakse paremasse klubisse, kus nad saavad tugevamas konkurentsis areneda. Korvpallis on nii palju klubisid ja nii rohkesti treenereid, igaühel oma ambitsioonid ja arusaamad, et raske on olnud ühte tegevusjoonist välja tuua. Kuid hea märk on teist aastat tegutsev treenerite toimkond, kuhu kuuluvad meistriliiga klubide ja noortekoondiste treenerid. Ühiselt püüame kujundada võistlussarju, teha ettepanekuid ajakava koostamiseks ja arutada noorte treeningumetoodikat.
●●
Väikseid kunne on tõesti palju! Kuid võib-olla pole paha, kui treenerid töötavad auahnelt? Ka sa ise oled lati kõrgele seadnud.
Ülikool on suutnud koondada suure osa Tartu noortekorvpallist enda alla ja kaasab ka lähiümbruse poisse. Ootan suure huviga, millal Kalev/Cramo Põhja-Eestiga hakkaks tegelema. Kurioosne näide: Mustamäel värbavad väikesel maa-alal õpilasi Audentes, Siili palliklubi, Soku korvpallikool, Rim. Selge, et kõigile poisse ei jätku! Rääkimata ühtsest juhtimismudelist!