Nädal tagasi sõudis eksmaailmameister Jüri Jaanson Ljubljanas end Iztok Copi auhinnavõistlustel itaallase Alessio Sartori järel teiseks. Jaanson tahaks Pärnus midagi sarnast korraldada. Tema reisikiri aitab mõista, mida üks nn. publikuvõistlus endast kujutab.

Sõudja

Jüri Jaanson

15. september. Saan eksmaailmameister Iztok Copilt faksiga kutse osaleda Ljubljanas 200 meetri võistlusel Iztok Cop Challenger.

24. september. Tallinnast lahkun Lufthansaga, Frankfurdis kolin Adrian Airlinesile. Sloveenia piiril maksab viisa 3460 tolarit. Cop on vastas, viib hotelli ja laseb katta korraliku õhtusöögilaua. Cop tundub olevat väga populaarne, hotelliseina katab pildiseeria tema sõitudest Indianapolise ja Tampere MMil.

Saan teada, et järgmisel hommikul korraldatakse pressikonverents ja seejärel läheme paate proovima. Kõigile antakse Filippi sõiduk. Cop ootab võistlema Vaclav Chalupat (Tshehhimaa), Frederik Bekkenit (Norra), Giovanni Calabreset, Alessio Sartorit (mõl. Itaalia), Horst Nussbaumerit (Austria), Ibrahim Alyd (Egiptus), mind ja iseennast.

25. september. Päev on soe ja tuulevaikne. Cop räägib, et kümmekond aastat tagasi läinud sel ajal juba külmaks. Taamal paistavad teravate lumetippudega mäed, nagu Shveitsis või Prantsusmaal. Chalupa on tulnud kogu perega. Nussbaumer naerab: temal kulus autosõidule neli tundi ehk sama palju kui minul lennureisile.

Elame Ljubljanast 46 km kaugusel, võistluslinna viiv kiirtee on heas korras. Kaheksa aastat tagasi ukerdasime Bledi MMile sõites mööda kitsaid teid.

Pressikonverents on igav. Külalistelt tahetakse teada, millega keegi MMi järel tegeles.

õhtusöögil märkan, et pean end tagasi hoidma. Meid toidetakse nagu kuninga kasse, aga sügisese madala treeningukoormuse puhul kipuvad kilod kiiresti lisanduma.

õhtul putitame Bledi järve ääres paate. Välja loositakse viis uut ja kolm vana alust, mulle juhtub vana. Tullid on kulunud, kuid Cop lubab järgmiseks päevaks uued leida. Leiabki.

26. september. Kohe pärast hommikusööki pildistatakse Bledi järve ääres võistlejaid. Oleksin etteaste maha maganud, kui Calabrese girlfriend ütlema poleks tulnud.

Tiirutan järvel ja sätin paati. Vahel lihtsalt on sihuke sõiduk, et ei saa teist korda. ülejäänud jäid alustega kohe rahule. Kuid ma polnud Filippit varem proovinudki.

Keskpäeval sõidame Ljubljanasse ja kohtume Sloveenia presidendi Milan Kucaniga. Tema residents on Kadrioru lossist vähemalt poole tillem. Sõudmist tunneb president üllatavalt hästi, teab Chalupat ja mind nägu- ja nimepidi.

Loositakse kaks alagruppi. Sinisesse kuuluvad Chalupa, Sartori, Nussbaumer ja Calabrese, punasesse lisaks Copile ja minule Aly ja Bekkeni asendajad norralane Steffen Sørseth ja Sloveenia tulevikulootus Erik Tul.

õhtul putitame Chalupaga jälle paate. Paneme sõiduriistad autoraamile, Cop viib nad Ljubljanasse.

Proovime kombinesoone. Kena, et riietele on trükitud meie eesnimed - tunneme end kui kõrvust tõstetuna. Otsustame Nussbaumeriga, et ronime pärast võistlust mõnele kõrgemale mäele.

27. september.

Sõidan Ljubljanasse Chalupa Volvoga. Teame, et võistlus, eelsõidud kaasa arvatud, viiakse läbi tunni ja kümne minutiga.

Ljubljanica jõgi on kitsas, üle kahe mehe starti ei mahuks. Jõeäärsed trepid on rahvast tulvil, kui keegi tahaks, võiks ta aerust kinni haarata.

Alustab sinine grupp. Sartori võidab Chalupa ja Nussbaumer Calabrese. Punases grupis võidan mina mõõdukate raskustega Tuli ning Cop alistab rõõmsa ja seltsiva Sørsethi.

Teises ringis alistab Nussbaumer selgelt Chalupa. Sartori ületab sama kindlalt Calabrese ja Cop Tuli. Ise saan paadi korralikult liikuma ja Sørsethil pole shansse. Kolmandas ringis võidab Calabrese Chalupat, Sartori Nussbaumerit ja Tul Sørsethi. Mina alistan oma grupi otsustavas sõidus Copi, ajad 41,03 ja 42,39. Ootan vastast kõrvulukustava kisaga ergutanud publikult litshimist, teenin hoopis sooja aplausi.

Enne finaali saab publik tahtmise - Cop alistab Nussbaumeri. Esikohasõidus püsin tükk aega Sartoriga ühel joonel, ent siis kisub paat kaldasse ja itaallane võidab, ajad 40,76 ja 41,11. Meid autasustab Milan Kucan isiklikult.

Mõnusat meeleolu tumestab tõsiasi, et võistluse ajal varastati riietusruumist Nussbaumeri ja Sørsethi rahakotid.

28. september. Olen ilusa nädalalõpuga väga rahul. Rüüpan kojusõidupäeval Iztokiga veidi veini ja arutlen, miks ei võiks Pärnus sellist võistlust korraldada. Otsustan, et võib küll.