Jaak Mae saab medaliküpseks
RAMSAU MM: eestlane osutas pikkadel laskumistel kuulsale põhjanaabrile hindamatut abi
Peagi perre sündiv esiklaps kasvatab eduka suusataja professionaalsust veelgi
Ramsau
Ramsau MMi 15 km tagaajamisvõistluste viienda kohaga saabuvat medaliküpsust kinnitanud Jaak Mae teenis esimesed kiidusõnad kuulsalt soomlaselt Jari Isometsält, keda ta laskumisel oluliselt aitas. ”Mitmel laskumisel võttis mu selja taga sõitnud parema libisemisega Jaak mu suusakeppidest kinni ja kiirus kasvas,” kiitis Soome uisustiilituus. ”Kaks meest ikka kaks meest, ja 150 kilo libiseb kiiremini kui minu 70.”
”Ma ei pääsenud Jarist mööda,” selgitas Mae. ”Rajal laskusin selgelt paremas tempos, aga temast möödumiseks pidanuks pehmele lumele minema, ja seal olnuks libisemine tükk maad nirum.”
Mae süda ei jäänud pronksi pärast kripeldama. ”Valbusa oli liiga pikalt eest ära. Lõpus üritasin Isometsäst esmalt äärelt mööduda, ta hakkas mind ära pressima. Siis tõmbasin keskele, Isometsä ja Dæhlie üritasid mind “karpi” võtta. Eks olen veidi Pavo (Raudsepa) kooli saanud, astusin julmalt Dæhlie suusa peale.”
”Jaagu käest võib küsida mida tahes, aga tema seitsmenda ja viienda koha tagamaa võin ise avada,” ütles Eesti suusakoondise peatreener ja Mae isiklik treener Mati Alaver. ”Jaak pole kaks kuud haige olnud ja saab aastatega tehtud suure töö korralikeks tulemusteks valada.”
Kui palju aitas Nagano olümpia kuues koht detsembrikuisest haigusest häiritud talvel motivatsiooni hoida?
Tohutult. Naganost sain kindluse, et olen millekski suureks suuteline, et meie tiim töötab õiges suunas. Sain Naganost kindluse, et olen suusamees. Ma ei tunne enam kellegi ees aukartust.
Nüüdsetest kõrgetest kohtadest saan teistsugust rahuldust, eneseusu hoidmiseks poleks neid vaja. Kui mul Ramsaus halvasti läinuks, leidnuks objektiivse seletuse. Nagano eduga on motivatsioon aastateks tagatud. Nagu Mati ütlespeaasi, et tervist jätkub.
Annan endale joovastumata aru, et täna aitasid mind lumesadu ja tõusudel puhunud vastutuul. Kiirel jäärajal olnuks palju raskem.
Viimastel koduvõistlustel oli Andrus Veerpalu edukam. Tänu millele jõudude vahekord MMil muutus?
Ei arva veel, et muutus. 10 km klassikaks oli mul parem suusk, Andruse määre läks rohkem jäässe. Andrus on väga heas vormis.
Ise olin nädalaid tagasi vilets mis vilets. Aga Mati Alaveri treeninguplaanid pidid õiged olema, kui ma õigeks ajaks vormi sain. Tegin vahepeal kavatsusi seganud haiguse tõttu jaanuaris tugevamat tööd kui iial varem Siis taipasime õigel ajal pidurid peale panna. Kümme päeva peaaegu et lõõgastusin.
Teine asi, mis kasuks tuli, oli üha kasvav võistluste arv. Vajan enne talve tähtsaimat etteastet vähemalt kahtteist starti.
Vaatamata vajadusele palju võistelda jäid MMi eelne Seefeldi MK-etapp ja ka Tartu maraton suusatamata.
Polnud viimase hetkeni kindel, kas Tartu maratonil startima ei peaks. Alpidesse ei tahtnud ma sellepärast varem tulla, et kodunt eemal viibimise aeg liiga pikaks ei veniks. Mullustest kogemustest teadsin, et suudan kodunt mägedesse tulles kohe korralikult võistelda.
Kas Eesti-stardid annavad suurvõistluseks valmistumisel täismõõdu välja?
Mõnel võistlusel, näiteks Viru maratonil ja Kovirol, stimuleerib ka auhind. Oleks parem, kui Pere Leiva taolistel võistlustel antaks auhinnaks midagi tordist kobedamat. Samas pole Eesti meistrivõistlustel medalitele lisaks mingeid auhindu, kuid Eesti tiitlid ja medalid maksavad minu silmis igast rahasummast rohkem.
Üldiselt järgin põhimõtet, et kui juba sõidan, siis võidu eest. Oleks ma teistest suurelt üle, ei peaks täie auruga sõitma. Aga konkurente kodus jagub.
See on küll õige, et kodus jääb võistluseelne keskendumine tagasihoidlikumaks, aga kõikidele võistlustele ei suuda ju niikuinii viimase peal vaimuga minna. Asjad käivad tähtsuse järjekorras.
Kui Seefeldi võistlus jäi kodusolekusoovi varju, siis kas peagi sündiv laps ei seo koduga veel tugevamini?
Küllap seob, aga arvan, et eelkõige kasvatab ta veelgi distsipliinitunnet. Juba adudes, et nüüd saan isaks, muutusin tõsisemaks ja tugevamaks.
Aastaid vaatasin maailma väga lihtsalt suusad ja mets olid olulised, muu kõrvaline. Praegu tean aina selgemalt, miks ma siin maailmas midagi teen. Oskan aega ja töid paremini sättida, vastutustundest rahuldust saada, vajadusel suusatamisest välja lülituda.
Kui suur osa täidab edukal valmistumisel nõelraviarst Olaf Leif?
Eelkõige on ta õpetanud mind lõdvestuma, on mulle lõdvestumise ja keskendumise tähtsust selgitanud. Lõdvestumisoskus kasvatab särtsu, särts annab julgust.
Lisaks nõeltele on ta kasutanud põletamist (Mae kraamis püksisääre üles ja näitas põletusarmi GP). Sellised protsessid tõstavad organismi vastupanuvõimet, aitavad haigusi vältida ja koormusi taluda.
Abikaasa Jana ütles, et suusataja Jaak Mae vajaks suurte medaliteni jõudmiseks kutselise psühholoogi abi. Peitub siin tõetera.
Kui kõik hästi kulgeb, olen üsna enesekindel. Aga kui silme ees mustaks läheb, vajan pigem lähedaste täielikku mõistmist, et end taas leida. Üldjuhul ma hingetohtrit ei vaja. Janast endastkui inimesest, kellest ma palju peanon kindluse saavutamisel tõesti palju abi.
Kas lisaks teatevõistlusele mahub Ramsau programmi maraton?
Ilmselt küll. Nii pikal sõidul on mul lihastega alatasa probleeme, ja mingit ennustust ei hakka tegema. Andrus Veerpalul ja Raul Ollel on võimalus väga kõrgele jõuda. Andrus pole must nõrgem, järelikult on ta medalipretendent, klapiks suusad ja klapiks päev, ulatataks õigel ajal õige soojusega jook siis on kõik võimalik.
Soome ajakirjanike kaudu levib jutt, et Mika Myllylä vahetas võistluse eelõhtul verd.
Kadedate inimeste kuulujutt, ütlen mina selle peale. Hullem kui külanaiste jutt.
Ise oled puhas kui allikavesi?
Nagano dopingukontroll vastas, et olen. Nii kõrget komisjoni ei saa ometi ebakompetentsuses kahtlustada.
