"Praegu olen eduka esinemise korral võimeline jõudma esikaheksasse, pääs A–finaali kujuneb väga raskeks. Pole märke, mille järgi võiksin sekkuda medaliheitlusse. Aga kui tekib väikseimgi võimalus, kasutan selle ära," lööb olümpiakoondise vanimaid liikmeid rusika lauale. "Kõik, mis pole edukas, valmistab pettumuse. Isegi ilmne ebaõnn."

Jaansonit võib ilmselt nimetada Eesti ebastabiilseimaks tippsportlaseks, niivõrd suurelt on karjääri jooksul kõikunud tema tulemuste amplituud. Ta lõi platsi puhtaks 1990. aasta maailmameistrivõistlustel ning 1995 kõigil regattidel peale hooaja lõpetanud MM-i, kus tuli sloveen Iztok Copi järel teine koht. Samamoodi on teele jäänud rida pettumusi, millest enim torkab silma krahh Atlanta olümpiamängudel 1996 -- vaid aasta pärast üliedukat hooaega.

Võrreldes mulluse, MM-il seitsmenda koha toonud aastaga on Jaansoni sõnul tänavu küsimärke vähem. Mingeid paralleele võivat tõmmata Barcelona–hooajaga (1992), mis tõi olümpialt 5. koha. "Siiski on iga aasta eriline, parem võtta neid üksiti. Eelmise, Atlanta olümpia 18. koht tagantjäreletarkusi ei andnud. Võitasoovijal pole kaotajakogemusega midagi peale hakata."

Jaansoni suurim soov on veel korra kogeda mõnusaimat fiilingut, tunda end vee kohal lendamas. Eelmisi tipphetki lahutas viis aastat, nüüd on see vahemik taas täis saanud... "Kui asja niipidi vaadata, siis loodetavasti lisandubki vaimutuge," naeris oktoobris 35–aastaseks saav ühepaadisõudja.

"Kuidas fiilinguga jääb, näeb alles olümpial. Vormitreeningud käivad, praegu ei soovi ma midagi ennustada. Nägime Jaan Tultsiga viimase kodus oldud kuu jooksul tehnika kallal tublisti vaeva, tahaks selle tulemuseks vormida."

Jaanson treenis augusti lõpupoole väga intensiivselt, ka Eesti meistrivõistlused täitsid pigem treeninguülesandeid. Sõudeliidu peasekretärist abimees Tults suhtus ühel viimasel harjutuskordadest hoolealuse paadi liikumise kiirusse optimistlikult, hinnates seda olümpiafinaali vääriliseks.

Tehnikaga Jaanson veel rahule ei jää, füüsis on seevastu täiesti tasemel. "Ka vaimselt tunnen end tasakaalukalt," lisas ta. "Kõige ettevaatlikumaks teevad mind varasemad ärakukkumised. Püüan neile mitte mõelda."

Keha ja vaim on Jaansoni hinnangul seni suurele treeningumahule kenasti vastu pidanud. Juulis kukkus mees Luzerni regatil päris tagumiste sekka. "Sellest august olen välja saanud," kinnitas ta.

Austraalias saab Jaanson viimase olümpiaeelse lihvi Sydneyst kaugel, kus norralase Thor Nilseni hoole all harjutab väike grupp sõudjaid.

Nilsen juhendab mullusest ka Jaansonit. "Temaga töötades ei jää vastamata küsimusi," tunnustas eestlane. "Kuid töö käib väga piiripealsete koormustega, ilmselt seetõttu tuleb vahel paratamatult maanduda teiselpool noatera. Minule valmistab probleemi vaid asjaolu, et Nilsen on hõivatud ka paljude muude tegemistega."

Eesti aastatepikkune esinumber peab olümpiafavoriitideks uusmeremaalast Rob Waddelli ja shveitslast Xeno Müllerit, rohkem kullavõimalusi pakub ta esimesena nimetatule. "Võimalikke üllatajaid võib leiduda alati. Nimesid pole mõtet ennustada, muidu polekski esiletõus üllatus."

Jaansonit kurvastas abilise Jaan Tultsi kojujätmine

Kui Eesti Sõudeliidu juhatus otsustas kuu aja eest nimetada olümpiadelegatsiooni peasekretär Jaan Tultsi, kes tegutseb ka Jaansoni abimehena, asemel alaliidu presidendi Peeter Mardna, valdas Jüri Jaansonit tohutu pettumus.

"Minu hinnang pole muutunud, otsus oli väär," raius sõudja. "Esialgu mõtlesin lobitööle, mida oleks otsuse muutmiseks vaja teha, kuid mu head nõuandjad soovitasid keskenduda põhitegevusele, mitte raisata aega ja energiat mujale. Praegu suhtun asjasse distantsiga -- hea küll, ma ei lähe esimest korda võistlusele harjumuspärase saatja, keskkonnata."

"Mardna on olümpiasõidu ära teeninud küll, tema kui vabatahtliku teened sõudmise ees on suured," leidis Sydney–võistlust kodus telerist jälgima hakkav Tults. "Lootsin, et tema olümpiakomitee liikmena pääseb olümpiale muudmoodi, mitte sõudeliidu kaudu. Ei õnnestunud, nõnda läks sõudmisdelegatsiooni juhi koht Mardnale."

"Halvim on hoopis see, et Mardna pole tiimi liidri kohta välja mänginud ega minuga rääkinud. Ma ei teagi, milline on tema roll olümpial," nukrutses Jaanson.

Pärnus käis probleemi arutamas ka Eesti Olümpiakomitee spordiprojektide juht Martti Raju, vajaduse korral saab Jaanson pöörduda korralduslike küsimustega tema poole.

"Küll Jaanson ja Mardna Austraalias hakkama saavad," usub Tults. "Lõppude–lõpuks tegutseb treenerina Sydneys Gulovi ja Shilini juhendaja Sergei Glushko."

Ville Arike

Jüri Jaanson

Sündinud: 14. oktoobril 1965

Pikkus: 192 cm

Kaal: 93 kg

Kohad olümpiamängudel:

1988 – 8., 1992 – 5., 1996 – 18.

Tippsaavutused: maailmameister 1990, MM–hõbe 1995, MM–pronks 1989, maailma karika võitja 1990 ja 1995

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena