Pärast ebaõnnestumist Atlanta olümpial ei läinud sõudja Jüri Jaansonil kaua aega, et otsustada - tuleb jätkata vähemalt Sydneyni. Mulluse maailma karikavõitja ja MM-hõbeda eneseusku on taastanud ka hilissügisene esikoht Chalupa Cupilt.

Jaanson pole muutnud oma järeldusi olümpia-aastast. "Mul on süvenenud arusaam, et asjad said alguse eelmise hooaja lõpust, kui ei õnnestunud korralikult välja puhata. Lumepall hakkas vales suunas veerema ja pidama teda enam ei saanudki," toob Jaanson piltliku näite.

Samamoodi oli Jaansonil "lumepall veerenud" ka 1990. aasta MM-tiitli järel. Tekib küsimus, kas sõudjal polnud võimalik juhtunust mingeid järeldusi teha. "Tookord ei saanud ma üldse aru, mis minuga juhtus. Keegi ei suutnud siis tiitlijärgse aasta läbipõlemist seletada. Tõenäoliselt juhtus kuus aastat tagasi sama lugu - organism tervikuna ei taastunud koormusest.

Kui oled tipus, tunned mõnikord nagu keha paisuks ruumiliselt. Tegutsemise võimsus on sedavõrd suur, et tekib risk minna üle piiri, kust tagasikukkumine on valus või nõuab vähemalt taastumist.

Paraku ei suutnud ma mullu sügisel veel taolisi järeldusi teha. Oma arust puhkasin korralikult, puhkasin isegi kaks kuud, aga ikka ei aidanud."

Jaanson teab, et küllap puhkas ta ka valesti, ent ei oska endale midagi ette heita. "Võin tuua näite. Nädal pärast Tampere MMi läksin Narva-Jõesuu sanatooriumisse, et pidada seal kindlat taastus- ja söögirezhiimi. Kavatsesin teha ka kerget trenni, kuid lihtsalt ei suutnud. Lamad koikus ja ei suuda end vedada isegi kaheksandalt korruselt alla sööma," meenutab Jaanson.

Chalupa Cupi võit taastas eneseusku

Praegu, 1996. aasta lõpul kinnitab Jaanson, et on piisavalt puhanud. Vähemalt füüsiliselt, sest valdavalt negatiivsetest emotsioonidest täidetud hooaeg tekitab vahel stressi. "Pärast Atlantat ei teinud umbes kahe nädala jooksul sõna otseses mõttes midagi, hiljem hakkasin tasapisi harjutama," jõuab Jaanson tänavusse sügisesse.

Tavainimene ei mõista, kuidas Jaansoni tulemused sedavõrd suurel määral kõiguvad. Esikoht Chalupa Cupil ebaõnnestunud aasta lõpetuseks näib lausa müstilisena. "Täiesti loogiline, et keegi sellest aru ei saa. Kui ise teaksin, mida teha, siis poleks suuri langusi. Tahaksin kogu aeg olla esimene!"

Chalupa Cupi võidul on Jaansoni jaoks esmajoones vaimne väärtus. "Pärast äpardumisi on alati hea tunne, kui miski õnnestub. Saad aru, et midagi veel oskad," rõõmustab Jaanson.

Võidu sisulist väärtust ei oska Jaanson kommenteerida, sest pole teada, kui tõsiselt võtsid hilissügisest võistlust konkurendid. Pealegi sõideti Tshehhimaal 1000 m distantsil ja seegi pikkus ei pruukinud olla täpne - rada olevat valesti mõõdetud.

"Chalupa oli finaalini väga võimas, ta võitis eelsõidu ja poolfinaali kindlalt. Lausa vaata ja imesta! Finaalis avastasime korraga Copiga, et oleme poolel maal Chalupaga kõrvuti, veidi hiljem saime aru, et võidab hoopis üks meist kahest," kirjeldas Jaanson võidukat sõitu.

Tunneb puudust treeningukaaslastest

Eestis on talve algus tänavu hilinenud. Sel põhjusel pole Jaanson veel lõpetanud veetreeninguid Pärnu jõel. "Käesoleva sügise ilmastikku saab ainult kiita, ent Pärnu tingimused jätavad ikkagi soovida. Hommikul vaatad kraadiklaasi ja tuult, siis otsustad, mida teed. Sõudebaasi külm saal on ajast ja arust, spordiriistad vajaksid uuendamist. Mullu sügisel kukkus 105kilone kang trennis pooleks, metallvars lõi paarikümne sentimeetri kauguselt näost mööda. Ei taha mõeldagi, mis võinuks juhtuda.

Vee peal olen saanud käia tänu West-Spordi riietusele. Mul on seljas võrk, selle peal särk ja äralõigatud käistega kile. Võrk hoiab keha soojas, aga laseb higi välja. Ta on vaid paar millimeetrit lai, kuid igas ruudus liigub soe õhk," kiidab Jaanson.

Jaanson treenib Pärnu jõel üksi. Varem oli veel kaks fanaatikut, kes külma tulekuni jõel paati tõmbasid - Roman Lutoshkin ja Priit Tasane. "Lutoshkiniga olen üle kümne aasta koos trenni teinud, tänavu kahjuks mitte. Ta töötab ESS-is, taob vutti ja rassib niisama, rahvaspordi tasemel.

Tunnen temast puudust. Lutoshkin oli korralik sparringupartner ja vaimses mõttes vajalik kaaslane. Kui oled väsinud, siis teine mees innustab sind. Nüüd läheb osa hingejõust selleks, et sundida end soojast korterist välja minema.

Tegelikult olen loomult selline, et ajuti tahan treenida üksi. Kuid hooajaeelset musta tööd on parem teha mitmekesi. Noortele loota ei saa, nemad pole eelmistel aastatelgi külma ilmaga vee peal käinud. Nokitsevad ergomeetri taga, fanatism ja tahe puuduvad," kurdab Jaanson.

Jätkab olenemata EOK otsusest

16. detsembril otsustab Eesti Olümpiakomitee, kes hakkavad saama toetust valmistumisel Sydney olümpiaks. Hetkel pole selge, kas EOK lülitab nimekirja ka Jaansoni. "Olen igal juhul otsustanud, et karjääri lõppjaama jõuan Sydneys. See tähendab, et jätkan olenemata 16. detsembri otsusest. Teine küsimus on muidugi rahaline külg. Kui ma toetust ei saa, pean hakkama palgatööliseks, sel juhul sport paratamatult kannatab," räägib Jaanson.

üldine ettevalmistusplaan eelolevaks talveks on Jaansonil valmis. Detsembris läheb ta nädalaks Otepääle matkama, kui võimalik, jätkab ka veetreeninguid. 18. jaanuaril osaleb Jaanson Tallinna Concept-ergomeetrite võistlusel, veebruari algul üritab kaasa teha Tartu maratonil.

Kui eelmisi plaane ei tohiks miski kõigutada, siis märtsis sõltub juba palju materiaalsest olukorrast. Karmi talve korral läheks tarvis raha välismaale laagrisse sõiduks. "Mõnikord on ilmad lubanud Eestiski märtsikuus vee peale," meenutab Jaanson. "Näiteks 1990. aasta soojal kevad-talvel sõitsin juba veebruari lõpul Eestis, välislaagrisse ei läinudki. Samal aastal tulin maailmameistriks."

Iga kuu lõpul teeb Jaanson isikliku kontrolltesti, mis seisneb kangi tõstmises aja peale, jaanuarist lisandub ergomeetri 2500 meetrit. Novembri l õpu test näitas: Jaansoni kehaline seisund on parem kui mullu või 1994. aasta novembris. "Need on küll ainult arvulised näitajad," lisab Jaanson. "Enesetunde järgi otsustades oli 1994. aasta november tänavusega umbes võrdne, mullune aga palju kehvem."

Käesoleval sügisel täiendab Jaanson end inglise keele õpingutel ja süveneb ka arvutimaailma saladustesse. "Kõrvaltegevust läheb vaimseks puhkuseks vaja, samas ei tohi peamist unustada. Kehalist koormust ei saa hüppeliselt vähendada. Kui oled tippu tõusnud, pead piltlikult öeldes sama kõveraga alla tulema. Eelmisel aastal ronisin kaljule ja hüppasin sealt kohe alla."

Jõuluvanalt sooviks Jaanson olümpiavõitu, ent sel aastal Lapimaa mehe kott niisuguseid kingitusi ei sisalda. "Eks pean ikka ise asjad korda seadma, end uuesti ree peale upitama. Jõuluvana võib tuua kasvõi piparkooke."

ANTS PõLDOJA