Kaia Kanepi võitles koha eest esikaheksas

Kaia Kanepi mäng US Openil kütab kirgi. Kes eelistab emotsionaalset vaatenurka, kes sisulisemat analüüsi – oma tunnustust Eesti esimängijale ei keela keegi.

Eesti Päevaleht pöördus mitme tenniserahva hulgas tuntud inimese poole, et nad analüüsiksid Kanepi hetkevormi ja tulevikuvälja­vaateid.

Oma mõtteid avaldasid Eesti tennise omaaegsed liidrid Tiiu Parmas ja Toomas Leius, kes on ise olnud rahvusvahelisel areenil edukad. Leius on toiminud aeg-ajalt Kanepi nõuandjana ning olnud Kanepi treener Föderatsiooni karikasarja mängudes. Nooremaid treenereid esindab tänases valikus US Tenniseakadeemia noortetreener Tanel Luka, kes on olnud mõnigi kord Kanepi sparringupartner. Kõik jutuajamised toimusid enne eileõhtust kaheksandikfinaali Yanina Wickmayeriga.

Tiiu Parmas: Kanepit võib kõigiga kõrvutada

•• Vaatan huviga Kanepi mänge telerist, kuigi neid näeb harva. Sabin tuleb sisse, kui oma mängija platsil, elad mõnuga kaasa. Ja Kaia mängus on, mida nautida. Imetlen, kuidas ta on suuteline muutma mängurütmi ja taktikavariante. Kaia mäng võib olla jõuliselt agressiivne, ent samas kannatlik ja varitsev. Ta oskab varieerida mängutempot. Viimati näitas ta seda kolmanda ringi mängus Jelena Jankovici vastu, kui tugev tuul tegi mängu keeruliseks. Kaia kohanes oludega selgelt paremini kui vastane.

Taktikaline, üldse mänguline mitmekülgsus on tipus edu võti. Mul on hea meel näha, et lisaks usinusele, edasipüüdlikkusele ja töövõimele on Kanepile omane mängu mõistmine ja vastase mängu tark lahtiharutamine.

Kanepi on väljunud mullusest mõõnast selgelt tugevamana. Kõrvalt vaadates võis tunda, et sage treenerite vahetus tegi ta närviliseks ja tekitas negatiivseid emotsioone. Eriti naismängijad vajavad enda kõrvale usaldusväärset inimest. See inimene ei pea alati olema kõva tennisespets, vaid selline kuju, kellele raskel hetkel toetuda; kes kuulab su ära ja oskab pinged sinus maha laadida. Kui Kanepi on sellise inimese Silver Karjuses leidnud, tuleb see tema mängule ainult kasuks.

Kanepi on jõudnud sellisele tasemele, et ta ei paista eriti nõrgem ühestki ka kõige suuremast staarist. Teda võib kõigiga kõrvutada. Sellepärast arvan, et talle on täiesti jõukohane pääseda naiste esikümnesse. Tean hästi, et sinna on raske jõuda ja veel raskem seal püsida. Ainus, mida Kanepi vajab, on mängu suurem stabiilsus. Tal esineb veel nõrkusehetki, mida sellel tasemel enam endale lubada ei tohi. Ja muidugi ei tohi tippu pürgimisel takistada vigastused.

Toomas Leius: tipus püsimiseks on vaja võita

••  Ei näe küll mingisugust takistust, mis võiks Kanepit eksitada teel maailma esikümnesse. See ei juhtu küll üleöö: esmalt tuleb mängida end kahekümne sekka, seejärel on sihiks TOP 10. Arvestagem, et edetabeli tipus on punk­tivahed suured, sinna jõud­miseks või seal püsimiseks ei piisa mõnest õnnestunud mängust või turniirist. Tõeline tipp suudab ühtlaselt mängida kogu pika hooaja.

Osutaksin ühele Kanepi nõrkusele, mis pole omane mitte ainult talle, vaid sadadele headele mängijatele, kes tippu kiirustavad. Kanepi ei ilmuta mõnigi kord täit kindlust otsustavate punktide mängimisel. Kui mängijat tabab raskes mängusituatsioonis hetkekski mõte: ma ei tohi mingil juhul viga teha, löön parem kindla peale üle, on ta kadunud.

Tippmängija sinu vastas tajub su nõrkust ja ei jäta seda kasutamata. Kas panite tähele, mängus Jankoviciga ta­bas Kanepit nõrkusehetk, mil uskusin, et ta annab võidetud mängu ära. Nagu see juhtus suvel Wimbledoni veerandfinaalis Kvitovaga. Kuid seekord mängis Kanepi tie break’i väga kindlalt, suutes mängu päästa.

Jankovici mängis Kanepi peaga üle. Tugevas küljetuules satuvad hätta eelõige mängijad, kes löövad mitte kõige tugevamalt, aga täpselt. Nii nagu seda teeb Jankovic. Tugevalt löödud pall allub tuule mõjule vähem. Kanepi varieeris oma löögi tugevust ja tempot väga hästi ja vedas võidu välja.

Pole enam üllatus, kui Kanepi võidab keda tahes tippudest. Tipus püsimiseks on neid vaja võita hulgi ja pidevalt. Kanepil on eelkõige vaja head tervist ja tugevaid turniire, kus vastasteks kõrgeima prooviga mängijad.

Usun, et mängus Wickmayeriga on mõlema mängija võimalused pooleks.

Tanel Luka: platsil saab aru, kui hea Kaia on

•• Kaia mäng US Openil ja mitmel turniiril enne seda jätab väga meeldiva mulje. Varem ta forsseeris sageli, kiirustades punktilöögiga, seda korralikult ette valmistamata. Nüüd, vaatan, on Kaias näha kannatlikkust ja mängijatarkust, kes ootab õige hetke ära. Teine tähtis moment. Kaia silmis on jälle sära, mis on kindel märk eneseusust ja leitud kindlusest. Mullu, kui ta oli sügavas augus, oli tal mõistagi palju negatiivseid emotsioone, kaotusele järgnenud kaotus kärpis enesekindlust. Panin tähele, et ta kaotused tippudele tulid alles pärast visa võitlust. Ent midagi jäi puudu.

Silver Karjus, kes oli enne meie akadeemia treener, on Kaia juhendajana kutsunud mind mõnel korral Kaiale treeningul vastaseks. Platsil saab aru, kui hea Kaia praegu tegelikult on. Ka füüsiliselt on ta tasemel.

Olen mõnikord mõelnud, miks kiskus Kaia mäng kiiva kiirelt vahetuvate välistreenerite käe all. Võimalik, et nad püüdsid Kaia mängu liiga kiirelt ja otsustavalt muuta. 25-selt on mängija juba välja kujunenud ega talu liiga jõulist vahelesegamist. See on küll mu isiklik arvamus ja ma ei tunne kõiki asjaolusid täpselt. Silver, paistab, on Kaiaga töötanud tasakaalukalt ja vaoshoitult, mis on Kanepi mängule hästi mõjunud.

Noortetreenerina puudutaksin veel ühte aspekti, mis teeb rõõmu kõigile Eesti treeneritele. Kaia ja Maret Ani edu on toonud tennise juurde järjest rohkem lapsi ja põhjustanud nende mõtteviisis äärmiselt toreda muutuse. Tippu jõudmist ei võeta enam meeletu unistusena, sageli mõeldakse: kui paar eesti tüdrukut on seda suutnud, siis suudan mina ka. Just sellist usku vajab noormängija. Rootsis tegi tee lahti Björn Borg, Saksamaal Boris Becker ja Steffi Graf.