Londoni mängude kuldmedal maksab 545 eurot
Juulis Londonis algavate 30. mängude säravaim autasu on suvemängude ajaloo raskeim: see kaalub 400 grammi, mis on umbes poole kaalukam kui viitel viimastel mängudel ja koguni 17 korda raskem kui 1912. aastal Stockholmi mängudel.
Tõsi, jutt käib vaid suvemängudest, näiteks kaks aastat tagasi kaalus Vancouveri talimängude kuldmedal pool kilo.
Kuigi medalid lähevad aasta-aastalt raskemaks, oli saja aasta eest Rootsi pealinnas välja antud autasu väärtus märksa suurem, sest tegemist oli puhta kullaga. Tänapäeva kuldmedal on tegelikult suuresti hõbedast, kulla osakaal Londoni medalis on vaid 1,5%.
Olümpiamängude ihaldatuima autasu disaini, suuruse ja raskuse väljanuputamine jääb korraldajalinna kanda, küll aga kirjutab rahvusvaheline olümpiakomitee ette selle, et medalis peab olema vähemalt 92,5% hõbedat ning kuus grammi kulda. Lisaks kasutatakse näpuotsaga ka vaske.
Praegust kulla ja hõbeda hinda arvestades maksab Londoni kuldmedal 545 eurot.
Lisagrammid hõbeda arvel
Ei tundu just hind, mille nimel terve elu pingutada. Ometi leidsid The Economisti analüütikud, et seekord on poodiumile pääs märksa vääruslikum kui varem, sest kulla ja hõbeda hind on erakordselt kõrge ning ka medal on raske. Seda isegi hoolimata sellest, et lisagrammid tulevad suuresti hõbeda arvel.
Emotsionaalselt on mõistagi medalid rohkem väärt. Ja ka rahalises vääringus ei pane keegi oma elutöö tulemust mõnesaja euroga müüki: näiteks poksija Vladimir Klitško (Ukraina) müüs oma 1996. aasta olümpiakulla heategevuse eesmärgil miljoni dollariga.
