Mida sandimaks muutub Eesti spordi tervis, seda rohkem klammerdume noorsportlaste medalite külge. Vaimustumiseks ongi põhjust. Juunioride MM-il pronksi võitnud kahevõistleja Kristjan Ilves tõendas, et pole enam pelk hüppaja, kellest suusarajal nagu postist möödutakse. Kodusel laskesuusatamise EM-il kaks hõbedat teeninud Rene Zahkna demonstreeris lasketiirus taas terasnärve. Vägev! Nüüd aga tahaks kuulda, millised tingimused on loodud, et nad saaksid valutult täiskasvanute klassi minna ja kolm-neli aastat tulemustele mõtlemata harjutada. Zahkna arvas, et hakkab järgmisel hooajal treenima meeste koondisega. No aga millise koondisega!? Otepääl koondislastega juttu tehes selgus, et kõik nokitsevad omaette. Puudust tuntakse absoluutselt kõigest, alustades rahast ja lõpetades teadmistega. Näib, et siiani Tõnu Pääsukese grupis treeniv Zahkna sukeldub pea ees teadmatusse. Ootaks, et EOK juhid haaraksid initsiatiivi ja pakuksid lahendust, mida teha, et andekaid noori talisportlasi ei tabaks enneaegselt areenilt lahkunud Kaarel Nurmsalu saatus.
