Mitme ülikooli auprofessori kraadi omav prantslane on Inglismaal erakordne juhendaja sellegi poolest, et ei poolda inglaslikku jõulist jalgpalli. “Minu prioriteedid on tehnika ja kiirus. Ilma nendeta pole väljakul jõuga midagi teha.”

Põhjus, miks vabalt viite võõrkeelt rääkivat prantslast Professoriks kutsutakse, peitub tema vaistus, leidmaks meeskonda andekaid mängijaid. Mängija valikul langetab otsuse ainuisikuliselt Wenger, mis on kindlasti kompliment Mart Poomile.

Kuigi Wenger värbas Arsenali sellised prantslastest kuulsused nagu Thierry Henry, Robert Piresi ja Patrick Viera, said neist tõelised suurmängijad alles Londonis tema käe all.

Meeskonna tuumiku ehitamiseks kulutas ta mängijate ostmiseks 40 miljonit naela. See on ligi seitse korda vähem, kui investeeris Vene miljardär Roman Abramovitš mängijate Chelseasse palkamiseks.

Kaitsjana ebaõnnestus

Vastutasuks on Wenger Arsenalile toonud üheksa aastaga kaks Inglismaa meistritiitlit ja neli karikavõitu. Viiel korral on meistrivõistlused lõpetatud teisena.

Jalgpallurina polnud Wengeri karjäär sugugi sama edukas. Lõpetanud nooruses maineka Strasbourgi ülikooli majandusteaduskonna, mängis ta ise sama linna klubis kaitseliinis. 1978. aastal sõlmis ta Strasbourgiga profilepingu, tehes debüütmängu kuulsa Monaco vastu. Ning kuigi Strasbourg tuli 1979. aastal Prantsusmaa meistriks, pääses kõhna kehaehitusega Wenger võidukal hooajal platsile vaid kolmes mängus.

See sundis ambitsioonikat prantslast piiluma treeneritöö suunas. 1981. aastal saigi temast diplomeeritud jalgpallitreener ja tema juhendada usaldati Strasbourgi noortemeeskond. Tema esimene kõrgliigaklubi oli Nancy, mida Wenger ei suutnud paraku meistriliigast väljakukkumisest päästa.

Sellest hoolimata kutsuti ta 1987. aastal tippklubi Monaco juhendajaks ning peamiselt oli just tema teene, et klubisse palgati mängima tollal maailmakuulsad sakslane Jürgen Klinsmann ja inglane Glenn Hoddle.

Juba aasta hiljem võitis Monaco Prantsuse meistritiitli ja Wenger tunnistati riigi aasta treeneriks. Kuus aastat hiljem järgnes aga vallandamine, sest Monaco lõpetas meistrivõistlused alles üheksanda kohaga.

Wenger leidis pehme maandumispaiga Jaapanis, kus ta 18 kuud Nagoya Campus Lighti nimelist klubi juhendas ja mitu tiitlit võitis. 1996. aastal kutsuti ta aga paljude üllatuseks Arsenali, mille eelmine peatreener oli vallandatud.

Võib ka rusikatega vehkida

Kuigi Wengerit pakuti juba paar aastat enne Arsenali tulekut võimalikuks Inglismaa jalgpalliassotsiatsiooni tehniliseks direktoriks, oli prantslane saareriigis tundmatu persoon.

Esialgu pälvis Wenger laiemat tähelepanu sellega, et erinevalt oma dressides kolleegidest, juhendas ta väljaku kõrvalt mängu alati ülikonnas. “Pigem näen ma temas tüüpilist inglise džentelmeni kui prantslast,” iseloomustas Wengerit hea sõber, Liverpooli ekstreener Gerard Houiller. Selle tõestuseks sai Wenger 1999. aastal UEFA-lt Fair Play ehk Ausa Mängu auhinna.

Ometi pole tema käitumine olnud alati härrasmehelik. Näiteks 2000. aastal mõisteti talle 12 mängu pikkune juhendamiskeeld, sest ta ähvardas staadionitunnelis pärast kaotust Sunderlandi mängijaid.

Halvad mälestused on Wengerist igipõlise rivaali Manchester Unitedi mängijail, keda prantslane mõni hooaeg tagasi mängu eel staadionitunnelis psühholoogiliselt töötles. ManU treener Alex Ferguson meenutab, kuidas ta Wengeri ootamatust kohaleilmumisest ja verbaalsest rünnakust kuuldes ise tunnelisse sööstis ja mängijate rahulejätmist nõudis. “Seepeale sööstis, ta rusikad püsti, minu poole, kuid peatus viimasel hetkel,” rääkis Ferguson.

Kuid mitte alati pole ManU Wengeri silmisse viha toonud. Prantslane tunnistas hiljem, et Inglismaale saabudes imetles ta salaja, kuidas ManU hingestatult kaunist jalgpalli mängis.

“Kogu asi algab jalgpallis siiski ju meeskonnast. Sa pead suutma kümme erinevat keelt rääkivat meest panna riietusruumis rääkima ühte – inglise keelt,” rääkis ta. “Korralikus meeskonnas peab olema vähemalt neli-viis kogenud mängijat, kes suudavad noorte võitlusvaimu üleval hoida. Väljakul peab austusest mängu vastu suutma oma ego maha suruda ja söötma siis, kui seda vaja on.”

Samasugust pühendumist nõuab prantslane oma mängijailt treeningul. “On andestamatu, kui mängija ei treeni täie pühendumusega,” ütleb ta. “Selleks on vaja luua neile treeningul lõbus õhkkond. Et professionaalne mängija tunneks palli tagaajamisest samasugust mõnu nagu lapsena.”

Kuni 2008. aastani Arsenaliga kehtivat lepingut omav Wenger soovib, et treenerite tagala oleks rohkem kindlustatud. “Võib-olla peaks transfeeride aken olema avatud mitte ainult mängijatele, vaid ka treeneritele, keda praegu saab vallandada, millal tuju tuleb.”

Wenger Mart Poomi palkamisest

•• Värkses intervjuus Londoni Arsenali pressiteenistusele väidab Arsene Wenger, et Mart Poom palgati tänu tema suurtele kogemustele.

•• Sunderlandi edasijäämise puhul olnuks ohus kogu eestlase rahvusvaheline karjäär.

•• “Me vajasime väravavahi palkamisel kõige rohkem kogemusi ja neid pole nii kergelt saada,” selgitas Wenger. “Minu arvates tegime me Sunderlandiga väga hea tehingu. Mart Poomi näol saime väravavahi, kellel on kuhjaga kogemusi, samas saab Sunderlandi laenule antud Justin Hoyte seal piisavalt mänguaega.”

•• “Kujutage ette, kui Manueliga (Almunia, Arsenali noor varuväravavaht – toim.) midagi juhtub, sellisel juhul peaksime minema Meistrite Liiga mängudele vastu noore väravavahiga,” rääkis Wenger.

•• Arsenali põhiväravavaht Jens Lehmann ei saa esimeses kolmes Meistrite Liiga mängus kaasa lüüa. Wenger tunnistas, et lisaks Poomile olid nad vahetult enne üleminekute tähtaja sulgemist väga lähedal ühe ründaja värbamisele. “Kuid paraku ei läinud see tehing läbi.” EPL