Eesti 1995. aasta parim meessportlane Jüri Jaanson ootab Atlanta-suvelt õnnestumist. Mullu maailma karika ja MMvõistluste hõbemedali Eestisse toonud ühepaadisõudja ei ütle täpselt, milline koht talle elu kolmandatel olümpiamängudel rahuldust pakub.

Nädalavahetusel avab Jaanson rahvusvahelise hooaja. Kölni regatil peaks selguma, kuidas Souli olümpia kaheksas ja Barcelona viies on mullusest raskest hooajast taastunud ja talvel rammu kogunud.

Jaanson siirdub luurele

Möödunud laupäeval-pühapäeval edestas 1990. aasta maailmameister Emajõe regatil kohalikke ühepaadimehi üliveenvalt. Paariskahesel sõudnud Priit Tasasele ja Roman Lutoshkinile kaotas Jaanson aga liiga palju. "Pidevalt tugevnenud tuul lõi neile soodsamad tingimused, ometi on 41sekundine vahe väga suur - olen ebameeldivalt üllatunud. Samas rõõmustab Tasase ja Lutoshkini hea vorm ja rahuldust pakub teadmine, et suutsin end tühjaks sõita," ütleb Jaanson.

Aastaid tippsõudja abimeeskonda kuulunud doktor Ants Kiviselg ei hinda Jaansoni suurevõitu allajäämist traagiliselt. "Tasase ja Lutoshkini vormitipp peaks saabuma kuu aega varem, olümpia valikregatil. Jüri võib neist praegu sammu võrra maas olla. Harva õnnestub kogu hooaja ühtlaselt võimsalt esineda."

Kölnis kohtuvad Euroopas harjutavad tippsõudjad sel hooajal esmakordselt. "Kontrollin vormi ja saan aimu, missuguses seisundis on rivaalid," läheb Jaanson Saksamaale luurele. "Igal võistlusel pannakse midagi kasulikku kõrva taha. Olümpiani jääb üle kahe kuu, suuri järeldusi ei maksa veel teha. Ilmselt ei vapusta keegi, käsil on pingeline tööaeg."

Kiviselg: "Avaregatti võib võrrelda sünnipäevapeoga. Kutse tuleb vastu võtta, vastasel juhul võid olulistest kaemustest ilma jääda. Näed, kuidas konkurentide vormikõver joonistub, vajadusel saad ettevalmistuses pisimuudatusi teha. Tähtsaima võistluse eel on tarvis üha sagedamini end teistega võrrelda."

Kopsupõletik mõrastas ettevalmistusplaani

1990. ja 1995. aastal suutis Jaanson peaaegu kogu hooaja vastastele selga näidata. Kuus aastat tagasi tuli pärnulane Tasmaanias maailmameistriks, mullu jäi ihaldatud MM-kuld Tamperes võitmata. Pidev valmisolek röövis teist korda Eesti parimaks sportlaseks tunnistatult jõudu ja mõjutas tulevikukavu.

"Püsiv tippvorm on sõudmises küllaltki ainulaadne, mina olen kahel aastal suutnud äkilisemat langust vältida. Mullu tundsin pidevalt suurt pinget, hing ei saanud hetkekski puhkust. Väsimus näris kaua, stress ja hilisemad haigused mõrastasid tänavust ettevalmistusplaani," kirjeldab Jaanson ahelreaktsiooni. Talle tundub loomulik, et organism viimaks haigusele alla andis.

"Jüri põdes kopsupõletikku, talvine töömaht jäi seetõttu kavandatust väiksemaks," täpsustab ihuarst Kiviselg. "Haigusele vaatamata möödus trennita ainult seitse päeva. Ei oska ennustada, kuidas paus mõjus. Võistlused peaksid näitama."

Kiviselja sõnul on sõudjatel küllaltki tugev tervis. "Karmides ilmaoludes poleks nõrgukestel võimalikki kõrgele tõusta. Jüri oli läinud talvel varasemast tõbisem, tavaliselt haigestub temagi üsna harva."

Raske hooaeg tõi rattad silme ette

Nagu Jaanson ise, peab ka Kiviselg tõve põhjuseks mullust koormusrohket hooaega. "Hoolimata korralikust taastumisest ei tulnud Jüri üleelatust puhtalt välja," räägib doktor. "Ta sattus sportlastele omase raske valiku ette: hooaja lõppedes on tarvis seada mõtted järgmisse ja nii ei saagi küllaldaselt lõdvestuda."

Kiviselg ei viita Jaansoni stressimaandamise moodusele, ta püüab sportlase hinge lahata: "Kui oled kõvasti pingutanud, pead taastumiseks rütmi muutma. Pidutsema, emotsioonid ja pinged välja elama."

"1990. ja 1992. aasta järel taastumine ebaõnnestus," meenutab Jaanson. "Mullugi püüdsin end hooaja lõppedes koguda, kuid miski ahistas. Septembris tegin isegi kergemaid liigutusi vastumeelselt, rattad keerlesid silme ees, tunne oli vastik. Veel novembriski tajusin, et kõik pole korras."

"Tippsportlasel on igapäevane töötegemine veres, vähimgi kõrvalekalle halvendab enesetunnet. Mõned ei taha seda endale tunnistada, aga kahju on ilmselge," vaagib kümmekond aastat tipus püsinud mees. Nüüd on Jaansoni enesetunne paranenud. "Piinast saab üle väga-väga pika kannatamise järel," teab pärnakas.

Jaanson ei mõtle Eesti rahva ootustele

Jaansoni juhendaja Mihkel Klementsovi sõnul pole treeningukava varasemaga võrreldes oluliselt muudetud. "Töö käigus tuleb plaani aeg-ajalt veidi kohendada," ütleb Klementsov. "üldsuund on endine, ainult maht ja intensiivsus on suurenenud," võrdleb Jaanson treeninguid aastatel 1990-1995.

Märtsis harjutas Jaanson Hispaanias. "Kavandatu sai tehtud, kuid ei enamat," võtab Jaanson Sevilla-päevad lühidalt kokku.

Pärast Kölni treenib Jaanson Pärnus ja Tartus, juuni alguses sõuab tugevakoosseisulisel Rotsee regatil Luzernis. Sealt jääb Atlantani poolteist kuud. "Loodan, et sõit Atlantas õnnestub," ei ava Jaanson kaarte. "Ometi ei pane ma panust ainult olümpiale, soovin, et kogu hooaeg hästi läheks."

"Kavandatu tuleb täita, ainuski ebaõnnestumine võib ettevalmistusse tugeva mõra lüüa," rõhutab Kiviselg. "Segavaid tegureid tuleks pingelisel ajal iga hinna eest vältida."

Ja Jaanson püüabki vältida. Ta tunnistab, et hoidub mõtlemast Eesti rahva ootustele, püüdes keskenduda üksnes kahe kilomeetri läbimisele. Eksmaailmameister teeb kõik, et maarjamaalane 27. juulil rõõmustada võiks.

ANDRES VAHER