Suurematel sõudmismaadel on oma konteinerid, milles paadid üle ookeani toimetatakse.

Eesti paadid toimetas Jaapanisse kohale Itaalia tootjafirma Filippi. Sõudekoondise treeneri Jaan Tultsi sõnul läks paatide Jaapanisse transportimine maksma natukene umbes 30 000 krooni. Kuid teele ei saadetud neid samuti Eestist, vaid hoopis Luzernist, kuhu need jäeti pärast viimast maailmakarika etappi.

Kokku asus ·veitsi linnast Gifu poole teele üle 100 paadi. “Andsime enda paadid üle 11. juulil ja kohal pidid nad olema 15. augustiks,” ütles Tults. “Tagasi tulevad nad arvatavasti veel aeglasemalt. Peame neile ise Itaaliasse Donoraticosse järele minema.” Paadifirmad ei võta endale vastutust, kui saadetis viga saab. “Enne üleandmist pidime allkirja andma, et oleme teadlikud sellest, et paatidega võib reisil midagi juhtuda.” Kuid millega siis meie mehed võistelnud oleksid? “Lahendamatuid küsimusi pole. Oleksime arvatavasti saanud Filippilt uue paadi rentida.”

Tults: neljapaat on meie võim!

Jaan Tultsi tuju on hea, sest Eesti neljapaat on suurim kullafavoriit. “Neljapaadi sõit oli väga hea. Nemad ongi praegu meie võim!” kinnitab Tults ning ütleb, et Eesti sõudmisel pole nii häid mehi, kui praegu neljapaadis, lähiajal kusagilt võtta. “Pole kedagi “puššida”, kui mehi ei ole. See ei ole ainult Eesti puhul nii, kas või Norra – suur rikas naftamaa – ei saanud kahepaadis lohutussõitudest edasi. Olaf Tufte ütles ju ka, et pole nii kõvasid mehi, et mitmene paat kokku panna.” möönab Tults. “Sest sõudmine on suur spordiala. Vaata ringi – kõik on siin selle võistluse jaoks korraldatud ja üles ehitatud. Suusatamisel aitab jah sellest, et pannakse üks telk püsti ja lastakse kamp mehi metsa vahele lahti!”