Tänavatel rõõmupidu ei peetud, ju rõõmustasid venelased rohkem sisimas. Kindlasti oli selle üks põhjusi ka Moskva vallutanud 15-kraadine pakane.

Sotši võitu oli omal ajal Venemaale palju rohkem vaja, sest 2007. aasta oli riigis patriootlikkuse tõusu tippaeg ning võit oli täpiks i-le, veenmaks oma kodanikke Venemaa väärikuses ja olulises rollis kogu maailmas.

Arvestades jalgpalli suurt populaarsust Venemaal, kõlab isegi veidi kurioosselt, et Sotši mängude korraldusõigus oli rohkem rahvalik projekt kui nüüdne jalgpalli MM-i korraldamise taotlemine.

Pärast võitu olid internetiportaalides ülekaalus vaimustunud kommentaarid, aga küllalt palju oli ka lihtsate venemaalaste suhtumist stiilis „küll nüüd hakatakse alles varastama, turniiri oli vaja eliidil rasvasema soomuse tegemiseks ja mis saab ülejäänud Venemaast, kellele ei satu õnne võõrustada jalgpallureid”.

Selline suhtumine ei pane imestama, kui vaadata, kui palju probleeme on Sotši olümpia ettevalmistused toonud kohalikele elanikele ja kuidas kolme aastaga on Sotši mängude kulutused kasvanud kümnelt miljardilt dollarilt üle 30 miljardile dollarile.

Meedia suhtumise võttis hästi kokku Venemaa suurima spordilehe Sport-Ekspress kommentaar avalehel: „Kõik on meie oma! Domineerime!” Leht viitas Venemaa harukordsele edule viimastel aastatel spordi suurvõistluste korraldamisel. Peale Sotši mängude ja jalgpalli MM-i tuleb Venemaal järgmisel suvel universiaad ehk tudengite maailmamängud, 2013. aastal kergejõustiku MM ja alates 2014. aastast hakkab Sotšis toimuma vormel 1 etapp. Lisaks on Venemaal väga head šansid saada endale 2016. aastal jäähoki MM. Sel talvel toimub juba laskesuusatamise MM.

50 miljardit dollarit

Sport-Ekspress rõhutas aga muud: maailma suurim spordisündmus annab võimaluse ka Venemaa ühiskonna muutumiseks. „Venemaa võitis eneseteadvuse tõusu. Venemaa võitis võitluse miilitsa omavoli, varguste ja riisumiste vastu, võitluse ebaaususe ja pokazuha’ga,” kirjutas Venemaa suurim spordileht.

Rahaliselt ootavad Venemaad tohutud väljaminekud. Vuti MM-i korraldamise kulud löövad Sotši mängude eelarvet mitmekordselt, sest nagu Sotši puhulgi tuleb kogu infrastruktuur MM-iks ehitada üles peaaegu nullist ja seekord mitte ainult ühes, vaid 13 linnas. Uute staadionide ehitamise kulu hinnatakse ametlikult ligi neljale miljardile dollarile, aga see summa kasvab kindlasti. Ent uued staadionid on muude kuludega võrreldes köömes, sest ehitada on vaja kümneid uusi hotelle, ligi 8000 kilomeetrit maanteid, 2000 kilomeetrit raudteed kiirrongidele, lennujaamu. Näiteks Moskvas on vaid 11 000 rahvusvahelistele nõuetele vastavat hotellituba, teistest linnadest rääkimata.

Ärilehe Vedomosti hinnangul on kogu kompoti reaalne kogumaksumus vähemalt 50 miljardit dollarit ehk viis korda rohkem Sotši mängude esialgsest maksumusest. Hea, et vähemalt jalgpalli MM-i toimumise regioonis, peamiselt Kesk-Venemaal, paraneb oluliselt praegune vananenud infrastruktuur. Mängud toimuvad päris suurel alal Kaliningradist Jekaterinburgini, mis on võrreldav vahemaaga Lissabonist Berliinini.

Jalgpalli MM-ist saab kahtlemata Venemaale vägev proovikivi, palju suurem kui Sotši taliolümpia. Vähemalt saab nüüd terve maailm teada, et Venemaa ei tähenda ainult vodkat ja läkiläkit, kirjutas Sport-Ekspress. Ja vähemalt saab Venemaa meeskond nüüd garanteeritult MM-i finaalturniirile, kus ta viimati mängis 2002. aastal.

Juhtkond maitseb edu vilju

•• Sotši olümpiamängude järel ka jalgpalli MM-i korraldusõiguse saamine näitab üsna palju Venemaa poliitilise tuleviku kohta, väitis Moskva tuntud politoloog Andrei Rjabov.

•• „See tõestab, et praegune riiki juhtiv meeskond ei lähe kuhugi, sest terve praegune kümnend on täis globaalseid projekte – alates Vaikse ookeani riikide tippkohtumisest 2012. aastal Vladivostokis kuni suurte spordivõistlusteni,” ütles Rjabov Eesti Päevalehele. „Seda ei tehta selleks, et anda tulemused üle järgmise põlvkonna juhtidele.”

•• Rjabov märkis, et suured spordivõistlused võimaldavad ka lihtsamalt mobiliseerida rahvast võime toetama. „Aga ma ei usu, et suursündmused aitavad meie riiki moderniseerida selles mõttes, nagu seadis eelmisel aastal eesmärgiks Medvedev (Dmitri, Venemaa president – toim), pigem need aitavad praegust riigisüsteemi konserveerida,” lausus Rjabov.

Venemaa majandus allutatakse sel kümnendil Rjabovi sõnul selgelt suurürituste korraldamiseks vajaliku infrastruktuuri ehitamisele. „Suured ja mõjukad firmad hakkavad väga suuri tellimusi saama,” ütles ta. Samal ajal ei saa kindlalt väita, et uute infrastruktuuride massiline ehitamine annab tugeva tõuke riigi majandus-arengule. „Kõik sõltub korruptsiooni ulatusest,” viitas Rjabov Venemaa ühele suuremale probleemile.