PRONKS! Kanteri aasta parim heide olümpiafinaalis
Suures finaalis, kus esimest ja kolmandat jäi lõpuks lahutama vaid 24 sentimeetrit, näitas Kanter end sõnapidajana. Pärast eelvõistlust oli ta öelnud, et on võimeline finaalis heitma oma hooaja parima tulemuse – ja viiendal katsel see lõpuks tuligi. 68.03! Karjatuste, seejärel naeratuse saatel, tribüünil istunud abikaasa ja ema-isa silme all.
„Olümpial ei ole lihtne medaleid võita. Suutsin lubaduse täita, medali järele ma tulin ja selle ka sain,” lisas Kanter. Ta tundis heameelt, et ta ei vedanud oma riiki alt. „Kulda lootsin pigem ma ise ja tiim, rahvas uskus medalisse,” tõdes ta.
Kanter on tiitlivõistlustelt võitnud kaks kulda, neli hõbedat ja kaks pronksi. „Hõbedat on mul palju, värvi poolest pronks oligi vähe ilusam. Kohe kui nägin Londoni medali kavandeid, teadsin, et tahaks seda oma kollektsiooni.”
„Olen väga õnnelik! Me võitsime selle pronksi, tal ei ole olnud nii hea hooaeg kui teistel. Gerd pole kunagi varem tiitlivõistlusel oma hooaja parimat heidet teinud. Poleks uskunud, et ta võib kullale nii lähedal olla,” rõõmustas treener Vesteinn Hafsteinsson paarkümmend minutit pärast võistluse lõpplahendust. Nagu Kantergi, viiendal katsel, heitis sakslasest suursoosik Robert Harting end olümpivõitjaks 68.27-ga, lükates avavoorust saadik 68.18-ga juhtinud iraanlase Ehsan Hadadi teiseks.
Esimene mees auringil
Kohe pärast Hadadi viimast katset jooksis Kanter tribüünide juurde, sai sealt Eesti lipu ja siirdus kolmest medalimehest esimesena auringile. Oli ka põhjust õnnelik olla: uhke kõlaga „Defending Olympic Champion” tiitliga tutvustusel maha kuulutatud Kanteril ei olnud mingit alust end Londonis kindlate medalimeeste hulka lugeda – heitetehnikaga hooaja algusest saadik kimpus, oli tema hooaja tippmark 67.71 finaalis osalenute seas alles kaheksas. Kuid viimased märgid olümpiaeelsetel nädalatel, sealhulgas eelmisel laupäeval Londoni äärelinnas Hendonis toimunud katsevõistlusel sisendasid nii Kanterisse kui ka treenerisse optimismi.
„Kui tehniliselt õnnestub ja pussnuge taevast ei tule, võib hooaja tippmarki kindlasti loota,” sõnas Kanter pärast närvesöövad eelvõistlust esmaspäeval, kui vormistas finaalipääsu alles viimasel katsel.
Kanterist sai pronksmedalivõiduga pärast Bruno Junki ja Jüri Tamme kolmas Eesti kergejõustiklane, kes on võitnud olümpiamängudelt kaks medalit. Kuna tema on neist ainus, kelle auhinnakapis on ka kuldmedal, võib Kanterit nüüd vaieldamatult pidada Eesti olümpiaajaloo edukaimaks kergejõustiklaseks. Ühtlasi liitus Kanter 18. liikmena „klubiga”, kuhu kuuluvad üle ühe olümpiamedali võitnud Eesti sportlased.
Nagu oli finaalipääsu hind Londonis kõrgem kui kunagi varem olümpiamängude kettaheite kvalifikatsioonis, andis finaali avavoor märku, et lakke aetakse ka medali võitmiseks vajalik tulemus – lõpuks esimesena medalita jäänud Virgilijus Alekna lajatas kolmanda heitjana 67.38, Harting 67.79. Kanteri 65.07 oli alustuseks soliidne, aga jättis ta neljandaks.
Teises voorus saatis Kanter ketta teele karjete saatel, mis passinuks ideaalselt võiduheiteks, aga parandust tuli vähe – 65.79. Piotr Malachowski 66.92 lükkas eestlase viiendaks. Kolmandas voorus parandas Kanter tulemust veel pisut (66.02), kohta aga mitte.
Järele jäid vaid viienda vooru otsustavad muudatused: Kanter tõusis korraks teiseks, kuid langes Hartingu kullaheite järel kolmandaks. Viimane voor enam muutusi ei toonud.
Vaid korra varem olümpiaajaloos on kettaheite pronksimees heitnud üle 68 meetri – Frantz Kruger 2000. aastal Sydneys. Nii vähe kui 24 sentimeetrit pole olümpiamängudel kunagi varem kolme esimest lahutama jäänud.
Priidul, Mardil ja Kalevil õnnestus lunastada endale nii kettaheite finaali kui ka korvpalli veerandfinaalide piletid. „Piletid ostsime endale umbes aasta tagasi,” rääkisid Eesti lippe ja Muhu mütse kandvad lõbusad noormehed. „Kohad olid meil kõige paremad, saime praktiliselt olümpiatules grilli teha.”
Priit, Mart ja Kalev moodustavad Lõvikutsika spordiklubi ning koos käiakse maratone jooksmas. Üleeile võeti aga osa Hyde Parkis toimunud triatlonist.
Laura Kõrvits, LondonKettaheite populaarsus on suurenenud„Kettaheide on läinud noorte seas populaarsemaks. Gerdi edu on kindlasti üks aspekt, aga asja tõmbasid käima Sassi (Aleksander Tammert – toim) esimesed korralikud tulemused,” rääkis heitealade vanemtreener Ants Kiisa.
Kettaheide ei püsi aga kolmel suurel vaalal, vaid tekkinud on ka ilus tagala. „Juba on ka juuniorites ja A-klassis mehi, kes meid ohustavad. Peab ise silmad lahti hoidma,” lausus Priidu Niit, kes möödunud hooajal koos Martin Kupperiga ületas 60 meetri joone.
Tänavu jaanuaris 22-aastaseks saanud Niit andis märku, et on suure kolmiku edust palju jõudu ammutanud. „Lähed võistlusele – suured, tugevad mehed on ees ja publikut on ka palju,” selgitas ta.
„Meil on normitäitjad U-23s, juuniorite klassis jäi ühel mehel meeter puudu, U-18 tiitlivõistlust tänavu küll ei olnud, aga normid on mitmel poisil olemas, U-16 vanuseklassis on samuti head poisid olemas. Kui sedamoodi on püramiid paigas, näitab see ala kandepinda ning kui püramiid on normaalne kolm aastat järjest, siis on näha, et alt tuleb noori peale ja teised ei ole [vanemaks saades] ala pealt ära läinud,” lausus heitealade vanemtreener.
Pärt Talimaa
