Pikk sõit Ameerikasse: plussid ja miinused

Gluðko leidis, et näiteks olümpiahooajal poleks nad tohtinud riskida aprillikuus sõiduga üle ookeani - see võinuks vormile pärssivalt mõjuda. Kuid olümpiajärgne hooaeg nõuab rohkem starte. “Kui mitte osaleda, siis ei saa ka areneda,” märkis Gluðko. “Mingi õppetunni me kindlasti saime,” arvas Ðilin.

Kui aga järgmisel hooajal algaks MK-sari samuti USAs juba aprillikuus, paneks see treeneri mõtlema. “Võib-olla enam ei läheks,” eeldas Gluðko.

Eesti paatkonna vastasteks kujunesid New Yorgi lähistel Princetonis peetud regatil uued tulijad. “Võitjaks tulnud belglased, samuti teiseks tulnud ðveitslased sõitsid esimest hooaega koos. Brasiilia pani oma senise parima ühepaadisõudja kahelisse ning leidis talle partneri,” tutvustas Gluðko uusi rivaale. Enamik Sydney olümpia tippudest jäi aga kõrvale. “Kindlasti on mõni paatkond ka lagunenud,” arvas Gluðko.

Konkurentidel oli Ðilini ja Guloviga võrreldes üks eelis - nad olid saanud suure osa talvest vee peal korralikult harjutada. “Meil läksid plaanid sassi, Hispaania laager jäi ära,” ütles Ðilin. “Kui südatalvel teadsime niikuinii, et harjutame rohkem sees, siis märtsis lootsime Narva jõel korralikult sõuda. Paraku läks just siis külmaks. Ega miinus kaheksa kraadiga pole meeldiv jõele minna.”

Pealegi sõitsid narvakad Princetonis üüritud paadiga. “Vespoli firma paat pole halb, kuid erineb meile harjumuspärasest Empacherist. Usun, et poisid sõidavad suvel võrdselt nendega, kellele nüüd alla jäädi,” loodab Gluðko.

Neljapaat endiselt päevakorral

Suurema osa ajast treenivad Ðilin ja Gulov ühelistel, vahetult enne võistlusi istutakse sagedamini kokku. “Tehnikat ongi ilmselt üksi sõudes parem lihvida,” arvas Ðilin. “Kui me esimest korda võistlesime, olime vaid kaks nädalat koos sõitnud ja saavutasime kohe hea tulemuse. See fakt näitab, et koostöö saavutamiseks palju aega ei kulu.”

Endiselt ripub õhus võimalus, et Narva noormehed istuvad suvel hoopis neljapaati koos kahe Pärnu sõudjaga (näiteks Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson). Nii Ðilinil ja Gulovil kui ka nende treeneril on ühine arvamus - neljapaati tasuks proovida. Esialgu pole aga sõiduriista veel ostetud.

Ðilin siiski lisab, et Eesti tingimustes pole eksperimentideks palju ruumi. “Kui ühel riigil on kümmekond korralikku sõudjat, siis nad võivad välja mõelda igasuguseid vangerdusi - sina istud tänavu neljalisse, sina kahelisse. Aga meil on ainult viis meest, kelle vahel valida,” põhjendas Ðilin.

Kui narvakad jäävad esialgu kahelisele - mis tundub tõenäoline -, siis jätkub nende hooaeg juuni keskel Sevilla MK-etapil. Edaspidi tuleb juba tihedalt starte kuni MM-võistlusteni. “MM-il seame eesmärgi pääseda esikuuikusse,” ütles Gluðko.

USA tegelikkus erineb kinos vaadatust

“Ei meeldinud,” vastasid Andrei Ðilin ja Leonid Gulov küsimusele, millised muljed neile suurriigist USAst jäid.

“Kinos vaadatust on jäänud selline mulje - oi, kus Ameerika on ikka super! Aga tegelikkus erineb ekraanil nähtust kõvasti,” leidis Ðilin. Samal ajal meeldis Austraalia sõudjatele väga. “Jah, Austraalia oli mõnus riik. Kuid eks olümpia andis tunnet juurde,” ütles Ðilin.

Nagu kõiki teisi USA esmakülastajaid, hämmastas ka Ðilinit ameeriklaste piiritu optimism ja positiivne mõtlemine. “Nad ise arvavad, et neil on kõik parimas korras. Isegi ilma kohta öeldi - tulnuksite te päev varem, kus siis oli alles kuumus. Me olime viis päeva seal ja kogu aeg oli jahe,” nentis Ðilin.

Narva sõudjatel oli kahju, et nad New Yorki ainult läbisõidul nägid. “Pilvelõhkujad paistsid, paraku me kesklinna ei jõudnud,” kahetses Ðilin.