Kergejõustik. Sel alal lähtutakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) B–normist, sest needki on Raju sõnul tugevad. Eelmisel aastal sai sellest normist jagu kaheksa Eesti kergejõustiklast: Sydney olümpiavõitja Erki Nool ning mitmevõistlejaist veel Kristjan Rahnu ja Larissa Net‰eporuk, maratoonarid Loskutov ja Jane Salumäe, kettaheitjad Aleksander Tammert ja Gerd Kanter ning odaviskaja Andrus Värnik.

Teistest ei jäänud napilt norm täitmata kellelgi, ent seitse–kaheksa atleeti on tugeva töö korral võimelised poolteise aastaga sihini jõudma.

Ujumine. Siin kehtestas EOK normid, mis jäävad ROK-i A– ja B–normi vahele. EOK hinnangul on B–normid liiga nõrgad, seetõttu Sydney olümpial 24. koha andnud tulemused uue tsükli eesmärkideks seatigi. EOK otsustas ka, et kes täidab normi tänavu, peab tuleval aastal jagu saama vähemalt B–normist.

Mullu oli EOK norm jõukohane vaid kahele ujujale: Jana Kolukanovale 50 ja 100 m vaba– ning Elina Partõkale 100 m vabaujumises. Siiski on lootust saata Ateenasse rohkem ujujaid.

Sprindis loodab võistlema pääseda Indrek Sei, rinnuliujumises Natalja Hissamutdinova ja 18-aastane Aleksandr Baldin. Veel mitu piigat võivad jõudsa arengu korral normi täita.

Judo. Judos jagatakse igas kehakaalus esimesed kuus kohta välja tänavusel MM-il. Sydney olümpia pronksimehed Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin tahavad juba siis märgi maha saada. Ilmselt mõlgub sama Martin Padari ja Dmitri Budõlini meeles.

Kes esikuuikusse ei mahu, saab võimaluse tuleval aastal: Ateenasse pääsevad Euroopa meister ja reitingu alusel veel kaheksa eurooplast. Reitingupunkte saab hakata koguma peatselt algavatel turniiridel. Üks neist toimub märtsi lõpus Tallinnas.

Meestel lööb Ateenas ühes kaalus kaasa üle 30 sportlase.

Vehklemine. Nagu Sydneysse, on ka Ateenasse kõige lihtsam kvalifitseeruda võistkonna kaudu. Nii naiste kui meeste epees lubatakse rajale kaheksa kolmeliikmelist võistkonda, nende liikmed tohivad osaleda ka individuaalturniiril. Individuaalselt saab Euroopa ühes relvaliigis juurde vaid neli kohta: kaks jaotatakse edetabeli ja kaks tuleva aasta EM-i alusel. Individuaalturniiril osaleb ühes relvaliigis 36 vehklejat.

Maadlus. Tänavustel MM-idel (nii vaba– kui kreeka-rooma maadluses) jagatakse välja veel rohkem kohti kui judos: igas kaalus teenib olümpiapileti kümme paremat mittekreeklast. Kes valitute sekka ei mahu, saavad võimaluse tuleva aasta valikturniiridel: ühelt pääseb edasi viis, teiselt neli sportlast igas kaalus.

Sõudmine. Eesti Sõudeliidul annab varieerida ühe- kahe- ja neljapaadi vahel. Põhiaur läheb tänavusele MM-ile, kus kõigis neis klassides teenib oma riigile olümpiapileti 11 paremat. Kaks–kolm pääset on eurooplastel võimalik saada tuleva aasta spetsiaalselt valikvõistluselt.

Moodne viievõistlus. 2000. aasta Euroopa meister Imre Tiidemann võitleb praegu raske puusaliigese haigusega, kuid loodab tõve alistada ja Ateenas platsis olla. Esimene koht jagati välja juba mulluse MK finaalis, järgmised 31 antakse kahe aasta olulisimate võistluste (MM, EM, MK) põhjal. Heldeim on tuleva aasta MM, kus pileti pälvib üheksa sportlast.

Jalgrattasport. Taas otsustab Rahvusvahelise Rattaliidu (UCI) riikide reiting. Maantee grupisõidule pääsevad 30 parema riigi ratturid (vastavalt edetabelikohale ühest riigist kolm kuni viis) ning eraldistardist sõidule 25 esimese riigi parimad. Mõlemal distantsil lubatakse sõitma veel 15 meest tänavuse MM-i tulemuste põhjal.

Laskmine. Erinevatel aladel lähevad arvesse 2001.–2003. aasta MM-id, maailmajagude meistrivõistlused ja MK–etapid. Jagatakse ka wild–carde, mille abil on varem olümpiale pääsenud näiteks Eesti jahilaskur Andrei Inešin.

Iluvõimlemine. Olümpiasihiga harjutab Eesti esinumber Irina Kikkas. Tänavuse MM-i viie esimese riigi võimlejad toovad oma maale kaks kohta. Viie hulka mitte pääsenud riikide kümme võimlejat (ühest riigist vaid üks) täidavad kümme järgmist kohta — siin avanebki Kikkase võimalus. Kokku osaleb individuaalturniiril 24 võimlejat.

Triatlon. Siin on olümpiasoov Marko Albertil. Enamik meeste 50-st olümpiapiletist selgub tuleva aasta MM-i päeval, selle saab edetabeli põhjal 39 sportlast. Maailma üheksa paremat triatloniriiki võivad välja panna kolm, ülejäänud maksimaalselt kaks sportlast.

Tõstmine. Eesti esitõstja Andrus Utsar püüab olümpiakohta kehakaalus kuni 94 kg. Nii MM-il kui EM-il saab määravaks riikide arvestus. Ent ühegi sportlase heast esinemisest MM-il võib piisata. Utsarile jääb ka võimalus asuda 2004. aasta 31. mail oma kaalus reitingus kaheksa parema sportlase seas (kes pole veel riikide kaudu piletit saanud).

Tennis. EOK loodab olümpial näha ka üht tennisepiigat, Maret Ani või Kaia Kanepit. Selleks tuleb tõusta WTA edetabelis esisaja piirimaile. Praegu asub Ani teise ja Kanepi kolmanda saja lõpus. Üksikmängus lubatakse mängima 64 naist.

Rannavõrkpall. Tänavu 1. jaanuarist tuleva aasta juuli keskpaigani peetavatest kvalifikatsiooniturniiridest läheb arvesse kaheksa paremat. Reitingu alusel saavad olümpiale maailma 23 paremat paari (ühest riigist mitte üle kahe), viimane pilet läheb Kreekale.

Aerutamine. Tänavusel MM-il jagatakse erinevates paadiklassides 6–8 olümpiapiletit, 2–5 tükki aga tuleval aastal Euroopa, Aasia ja Okeaania ühisel valikvõistlusel. Igas klassis osaleb olümpial 10–15 paati.

Purjetamine. Esimesed kohad jagati välja mullustel MM-idel, veel rohkem olümplasi toovad tänavused MM-id. Üksikud kohad mängitakse välja ka olümpia–aastal. Erinevates klassides lubatakse olümpiaveele 15–40 paati, suurim tuleb Laserite arv.

Ratsutamine. Takistussõidus lubatakse võistlema 75 sportlast, kuid neist 60 kohta "löövad kinni” võistkonnad. Järelejäänud 15 kohta tähendavad tihedat valikusõela, Eesti ratsutajad üritavad pääset saada Kesk– ja Ida-Euroopa valikvõistluste kaudu.