Tartu koolilapsed naudivad uut spordimaja
Kui varsti on maal peaaegu iga koolimaja kõrval korralik võimla, siis linnades see paraku nii veel ei ole. Oma spordihoone puudumise leevendamiseks kasutavad linnakoolid järjest sagedamini võimalust viia koolitunde läbi suurtes ja uhketes spordisaalides, mis koolide naabrusse kerkivad. Tartu koolid kasutavad agaralt septembris avatud esinduslikku A. Le Coqi spordimaja.
Spordimajal mitu eelist
“Laste silmad kõnelevad suurest rahulolust,” ütles sihtasutuse Tartu Sport juhatuse liige Meelis Jukk. “Keegi ei taha ühestki asjast eemale jääda, iga tegevus on huvitav. Sellistes tingimustes kehalise kasvatuse tunde andes saavad innustust nii lapsed kui ka õpetajad.”
Annelinn, kus elab kolmandik Tartu elanikest, sai tänu spordimajale uue hingamise. Juba enne spordimaja valmimist panid lähedased koolid tunniajad kinni.
Kõige aktiivsemalt kasutab uut spordimaja Descartes’i lütseum. “Palju sõltub koolijuhist. Descartes’i direktor on varem kergejõustikuga tegelenud Jaan Reinson,” selgitas sihtasutuse Tartu Sport klienditeeninduse juht Triinu Rätsep.
Koolil on väike spordisaal, tundide läbiviimiseks kasutati koolis nii koridore kui ka aulat. Descartes’i lütseum üürib spordimajas kolmel päeval pallisaali, judosaali, jooksurada ja ühel päeval jõusaali. “Hommikul kella kaheksast toimuvad 5. kuni 12. klassile paaristunnid. Edaspidi plaanivad nad hakata noorematele lastele andma veel judotunde,” lausus Rätsep.
Kahel päeval nädalas peavad spordimajas tunde kommertsgümnaasiumi õpilased. Raatuse gümnaasium tahab seal korraldada oma kooli spordipäevi.
“Huvi on tundnud teisedki lähiümbruses asuvad koolid,” ütles Rätsep. “Viie-kümne minutine tee spordihoonesse pole pikk. Majas saadakse soovide kohaselt täita õppekava, proovida eri alasid.”
Tema sõnul mahuks spordimajja tunde pidama veel kaks korda nii palju õpilasi. Siis oleks täiskoormus saavutatud.
“Spordimaja eelis tundide läbiviimisel on see, et siin on võimalik harrastada eri alasid. Tegeleda sport-mängudega, kasutada judosaali ja võimlemisriistu, treenida kergejõustiklastel,” ütles Jukk.
Eriti on õpilased vaimustuses 193 meetri pikkusest jooksurajast, mis kulgeb saali teisel korrusel ümber tribüünide. Sirge pikkus on 85 meetrit.
Linn saab toetada
Tartu koolid kasutavad olude sunnil varmalt teisigi spordirajatisi, mis pakuvad kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks häid tingimusi. Näiteks Tartu ülikooli spordihoonet kasutavad tundideks Treffneri ja Raatuse gümnaasium. Tamme staadioni tehismuruväljakut kasutavad samuti ümbruskaudsed koolid. Sama on lugu Annelinna tehismuruväljakuga.
Üüri tasumisel on Juki sõnul mitu võimalust. “Kõige loogilisem on, et linnavalitsus eraldab koolidele täiendava summa, mis kulub kehalise kasvatuse tunni läbiviimisele. Meie pakume koolidele teenust omahinnaga, kasumit ei taote, kuid miinusesse ka ei saa jääda. Näiteks pallimängusaali tund maksab koolile vaid 150 krooni,” selgitas Jukk.
Sihtasutus plaanib Ihaste tee ääres asuvat spordikompleksi laiendada. Järgmisel aastal peaks lisanduma välisväljak, mille kattematerjal on esialgu veel lahtine. Järgmise sammuna nähakse tehisjääga uisu- ja hokiväljaku rajamist, millele hiljem ehitatakse ka katus. Linn toetab ettevõtmist.
Nii Jukk kui ka Rätsep ütlesid, et korra ja puhtuse tagamisega pole neil tundide arvukusele vaatamata probleeme, sest nägusasse spordibaasi suhtuvad kasutajad hoolivalt.
Tartu väärtustab noortesporti
Tartu linna eesmärk on jõuda niikaugele, et 2009. aastaks oleksid kõikidel koolidel korralikud spordiväljakud.
Enamikul linna üldhariduskoolidel on võimlad, kuid osa neist on väiksed ja vanamoelised. Tartu linnavalitsuse sporditeenistuse juhataja Veljo Lambi sõnul on mitmed koolid saanud uue võimla ja osa koole kasutab aktiivselt uusi spordirajatisi.
Valmimas on endise Kullmani kutsekeskkooli võimla, mida hakkavad kasutama ka Reiniku gümnaasium ja Uku Masingu kool. Algavad tööd Tamme staadioni uuendamisel. Järgmisel kevadel valmib ülikooli kergejõustiku- ja pallimänguhall, kuhu linn on kuue aasta jooksul pannud 18 miljonit. Samuti aitab sportimisvõimalusi parandada valmiv maaülikooli spordihoone ja renoveerimist ootav Visa hall.
Lambi sõnul on linn võtnud viimastel aastatel endale spordibaaside arendamisel suuri kohustusi ja neid ka täitnud. Eeskätt püütakse väärtustada noortesporti.
