Tasane-Lutoshkin naudivad suusasõitu

Eesti paarisaerulise kahepaadi sõudjad Roman Lutoshkin ja Priit Tasane rõõmustasid neli aastat tagasi spordisõpru Barcelona olümpiamängude 4.kohaga.

Oli alust loota, et meeste paat libiseb edukalt teise olümpiani, kuid hetkel pole kindel, kas Atlantasse pääsetaksegi.

Juba 1993. aasta MMil tuli selge tagasiminek - 14. koht. Tookord arvas Priit Tasane, et olümpiajärgset aastat võeti mõnevõrra kergemalt, liigne enesekindlus nurjas võimaluse pääseda MMil vähemalt poolfinaali.

Järgmistel hooaegadel treeniti tõsisemalt, ent paranemist polnud - 1994. aastal Indianapolisest 17., mullu Tamperest 21. koht. Tampere MM oli aga eriti tähtis, sest seal sõeluti välja 14 paatkonda, kes pääsesid Atlanta olümpiale.

"Tööd oleme sel aastal teinud rohkem kui kunagi varem, vorm peaks viimase peal olema," ütles Roman Lutoshkin Eesti Päevalehele pärast ebaõnnestumist Tamperes ja põhjendas seda ülenärveerimisega. "Põlesime läbi, mis muud," lisas Tasane.

Samas ütles Tasane, et olla lubanud sõudmise maha jätta, kui MMilt otse olümpiale ei pääse. "Lõplikult ei ütle ma praegu veel midagi, tahan asjad läbi mõelda, oodata ka olümpiakomitee otsust," polnud Tasane siis loobumises päris kindel.

Olümpiakomitee otsustas aidata

Detsembri keskel otsustas EOK, et Lutoshkin-Tasane arvatakse ikkagi olümpiakandidaatide nimistusse. See tähendas kummalegi mehele 30 000 krooni toetust. "Olime otsustanud, et sügisel teeme üldfüüsilist tööd, mis tooks raha sisse ega laseks vormil langeda. Kui detsembris tuli olümpiakomitee lõplik otsus, hakkasid mehed järgmisest päevast täie rauaga mahvi saama - ettevalmistusprogramm läks lahti," räägib Lutoshkini ja Tasase treener Matti Killing.

Kui Tasane tegi üldfüüsiliselt ja materiaalselt kasulikku tööd jõusaali instruktorina, siis Lutoshkin rabeles koguni metsalangil. "Päris tore töö, vaim puhkas välja," jääb Lutoshkin rahule. "Nüüd on mõtet tõsiselt edasi üritada. Kui raha juba anti, pole sünnis pingutusest loobuda."

Tasane ütles, et temalgi hakkas süda kripeldama kohe, kui MMi ebaõnnestumine oli läbi seeditud. "Kui ütlesin, et vaevalt enam jätkan, mõtlesin just niimoodi. Praegu tuleb aga olümpiakomitee toetust õigustada. Loomulikult ei piisa 30 000 kroonist kogu ettevalmistusperioodiks. Kuid meil pole mingit õigust kurta - hea, et üldse raha saime," leiab Tasane.

Tasane rihib Tartu maratonil kohta esisajas

Talvise ettevalmistusperioodi põhilise koormuse saavad Lutoshkin ja Tasane suusatamisest. Detsembris läksid mehed Otepääle laagrisse ja viibivad seal talve jooksul umbes kaks kuud. "Otepää suusalaager on äärmiselt kasulik. Suur pluss on muidugi suhteliselt odav toit ja elamine. Suusatame iga päev peaaegu 50 kilomeetrit," kiidab Lutoshkin. "Minul on Priiduga võrreldes raskem, sest ma pole nii hea suusataja. Olen proovinud igasuguseid määrdeid, aga tõusudel suusad ikka ei pea."

Tasane on suusarajal sedavõrd tugev, et tuli mullu Tartu maratonil 100. kohale, sai esisaja viimase mehena isegi eriauhinna. "Loodan tänavu kohta parandada. Mullu polnud suuskade libisemine just kiita, muidu võinuks veelgi kõrgemale tõusta," arutleb Tasane.

Talvel peaks sõudjate programmi kuuluma ka ergomeetritreening, ent mõlemad paariskahese mehed leiavad, et suusatamisest on palju rohkem kasu. "Ergomeeter on tuim riist. Kui midagi kõrval liiguks, näiteks seinal kujuteldav pilt loodusest, oleks võib-olla huvitavam," naljatab Lutoshkin. "Suusatamine on emotsionaalsem. Ta hoiab närvi värskena," lisab Tasane.

Ukraina või Hispaania?

Suusatada on küll hea, ent sõudja peab õigeaegselt alustama ka veetreeningut. Eesti tingimustes see enne aprilli tavaliselt kõne alla ei tule, kuid viimane aeg veele minna on märtsis. Ainus küsimus on: kuhu?

"Suures osas sõltub koha valik rahakoti paksusest," on Matti Killingu loomulik vastus. "Viimasel ajal oleme põhiliselt treeninud Lõuna-Ukrainas. Võib-olla muude tingimuste üle ei tasu norida, aga toidulaud on Ukrainas tõesti vilets. Kui pole mootorit millegagi kütta, siis muutub ka treening ebakvaliteetseks. Kõige euroopalikum variant oleks minna Hispaaniasse, kuid rahanappuse tõttu on see veel arutluse teema. Usun, et Jaanson sõidab Hispaaniasse, sest tema rahakott võimaldab seda. Teiste olukord pole nii kindel."

Ukraina poolt ei ole ka Lutoshkin ja Tasane. "Koht on üsna vilets. Et jõele pääseda, tuleb üle järve sõita. Seal on kõva tuul, mõnikord oled läbimärg juba enne õige treeningu algust. Ja ilm oli Ukrainas vähemalt mullu märtsis nii külm, et soodsam olnuks isegi Tartus Emajõel sõita," kurdab Lutoshkin. "Mina olen igal juhul Hispaania poolt. Isegi oma raha võib selle nimel mängu panna," arvab Tasane.

Konkurendid ei maga

Tihedam võistlusperiood algab meie paarisaerulisel kahepaadil mais, kulminatsiooniks on loomulikult olümpiakatsevõistlus Luzernis 7.-9. juunil - kaks paremat paatkonda pääsevad Atlantasse.

"Mina küll ennustama ei hakka, kes on meie meeste põhikonkurendid. Kedagi ei tohi alahinnata," on Killing resoluutne. "Sageli võidavad just need, kellel õiget lootust polegi. Täpselt nii, nagu meil juhtus Barcelona aastal, kui saime pingevabalt ja erilise kohustuseta valmistuda.

Kõige tähtsam on vaimne valmisolek. Selleks tuleb enne otsustavat starti võimalikult palju võistelda. Tahame Saksamaal osaleda kolmel heatasemelisel regatil, see peaks vabastama mehed kartusest."

Eelmistel hooaegadelgi näis kõik hästi minevat, kuid aasta põhivõistlusel järgnes läbikukkumine. Killing siiski eitab ettevalmistusvigu: "On juhtunud niimoodi, et hooaja teisel poolel ei saanud me mingitel subjektiivsetel või objektiivsetel põhjustel osaleda vajalikel võistlustel. Tunamullu jäid Pariisi MKetapp ja Henley regatt raha vähesuse tõttu ära. Eelmisel aastal elas Lutoshkin üle autoõnnetuse. Kadus kontroll vastaste üle. Kui lähed suurvõistlusele oma taset teadmata, hakkavad käed-jalad värisema. Ometi olid mehed testide põhjal paremas vormis kui 1992. aastal. Selle ajaga, mille nad Tampere MMil välja sõitsid, võinuks samas veel kolm korda järjest 2000 meetrit läbida. Ma ei suutnud nende närvipinget maandada.".

Ka Lutoshkin arvab, et katsevõistlusel tuleb arvestada paljude konkurentidega: "Mõni üllataja võib kuskilt alati esile kerkida. Kevadise vormi põhjal on raske midagi otsustada. Meil pole midagi kaotada, tuleb üritada kahe parema hulka pääsemist."

Tasane on ainus, kes julgeb pakkuda ka konkreetseid konkurente. Tema arvates tuleb kõva võitlus esmajoones Tshehhimaa, Ukraina ja Venemaa kahelisega - "Tänavune ettevalmistus peaks olema rajatud tõusvas joones liikumisele."

Olenemata sellest, kas meie paarisaeruline kaheline pääseb Atlantasse või mitte, on Lutoshkin ja Tasane oma nime Eesti spordilukku kirjutanud. Olümpia neljas koht lubab seda kindlalt väita. "1992. aasta kevadel ma veel ei uskunud, et kahelisel midagi välja tuleb. Planeerisin hooaja peastardina hoopis kergekaalu MMi ühelise sõitu. Saime suve algul paar head tulemust, ent usku polnud Barcelonaski. Võib-olla on hea, kui ei tunne endal mingit kohustust," meenutab Lutoshkin eelmist olümpia-aastat.

ANTS PõLDOJA