08.02.2012, 03:01
Uus spordiraha jagamise süsteem kurvastab mitteolümpiaalade esindajaid
Riigikontrolli audit: rahastamise tase on kõrge, kuid raha jagamisel tuvastati puudujääke.
FOTO:
Eesti riigi panus spordielus ringlevasse rahasse moodustab umbes 10%, mis on märksa suurem kui enamikus Lääne-Euroopa riikides. Kohalikud omavalitsused lisavad 30%, leibkonnad ehk siis tavainimesed 40% ja sponsorid 20%. Seda ehmatavam oli riigi tegevust tippspordi toetamisel hinnanud riigikontrolli auditi järeldus, et kultuuriministeerium jagab raha õigusliku aluseta. Ajalugu ulatub 15 aasta taha, kui anti välja kriteeriumid, mille alusel aladele toetust jagati. Tingimusi raha küsimiseks oli sisuliselt kolm: saavutused tippvõistlustel, spordiklubide arv ja eeldus, et ala kuulub olümpiamängude kavva. 2005 võeti vastu spordiseadus, aasta hiljem ka ministri määrus raha jagamiseks, kuid reaalselt lähtuti jätkuvalt vanast, 1997. aasta dokumendist. Sel aastal on lõpuks uued tuuled puhuma hakanud, tänavu makstakse raha juba uute kriteeriumide alusel. Esiteks on alad jagatud kolme rühma: olümpiaalad, pallimängud ning mitteolümpiaalad. Peenemalt võetakse arvesse harrastajate arvu klubides, nii treenerite üldarvu kui ka kolmanda kuni viienda kategooria treenerite arvu, saavutusi, olümpiaalade sportlaste esindatust mängudel ning head juhtimistava alaliidus. Just viimane on täiesti uus, varasemast aga ei võeta enam arvesse rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamist Eestis, milleks on eraldi eelarvevahendid. Miks aga pole minister täpsustunud põhimõtteid oma määrusega senini kinnitanud? „Uute kriteeriumide väljatöötamine on olnud mahukas ja aeganõudev protsess, kuid juba sel nädalal saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti olümpiakomiteele,” rääkis kultuuriministeeriumi asekantsler spordi alal Tõnu Seil. Samal ajal on tema hinnangul loogiline, kui määrus uuenenud kriteeriumidega rakendus uue eelarveaastaga. Vaatamata sellele, et see pole kinnitatud.