Tund pärast võistlust põhjendas Alaver esikümnest väljajäämist – viimasel viiel aastal pole MK-etapil nii kerge reljeefiga klassikarada olnud. Kõrguste vahe oli 30 meetrit ja tõuse jätkus 3,2-kilomeetrisele rajale vaid 250 meetriks. See andis selge eelise sprinteritele.

Norra sprindiäss Tor Arne Hetland näitas laupäeva hommikul Radissoni hotelli koridoris pöidlaga allapoole, kui eestlastest hotellipersonal talle kooris “Andrus Veerpalu!” laulis, ja võitis kaks tundi hiljem kindlalt etapi sprinter Jens Arne Svartedali ees.

“Hetland võitis sel hooajal tavadistantsil ilmselt esimest ja viimast korda Frode Estilit,” märkis Alaver.

“Loodan sama,” ütles Veerpalule sekundiga alistunud Estil. “Oleksin väga üllatunud, kui Hetland ka järgmisel etapil Kuusamos esimeste hulgas lõpetaks.”

Põhjus, miks eestlased Beitostųleni kergel rajal konkurentidele kaotasid, olid Alaveri sõnul tingitud puhtalt treeningust. “Harjutasime Soomes raskel rajal. Kiirust nii ei kogu. Lihastele langes suur koormus, kuid olümpiat silmas pidades polnud see paha,” vaagis ta.

Kui muidu loeb tavadistantsidel palju sportlase ainevahetus ja hapnikutarbimise võime, siis seekord sai otsustavaks mehhaaniline võimsus. “See oli äärmuslik võistlus ja loodan, et rohkem selliseid tänavu ei tule,” ütles peatreener.

Olümpiavõitja Veerpalu uskus, et nad liiguvad õigel teel. “Eesotsas olnud sprinteritele algas võistlushooaeg meist kuu aega varem ja nad on paremas hoos,” lausus ta.

Eelise said ka eespool startinud. Esimesest 15 rajale läinust mahtus kolmekümne hulka kuus meest. Kaheksandana startinud Hetlandi finišeerimisel polnud kuum grupp isegi startinud.

“Siin oli värskelt kunstlumest aetud rada, mida tuli läbida viis korda. Kui olnuks nii nagu Soomes, kus rada ammu sees ja kõva nagu raudtee, polnuks stardiajal vahet,” rääkis Alaver.

Peatreener pidas oluliseks, et tavadistantside tipptegijad Axel Teichmann, Tobias Angerer ja Mathias Fredriksson võrdluses eestlastega võrdselt liikusid. “Olümpial Svartedal ja Hetland tavadistantsidel ilmselt suuri tegusid ei tee,” ütles Alaver.

Põhja-Skandinaavias on olnud vähe lund ning enamik esikolmikusse jõudnutest tunnistas, et on viimasel ajal harjutanud suusarolleritel. Hetlandi sõnul suusatas ta viimati kuu aega tagasi Düsseldorfis MK-sprindietapil. “Tegin reedel kerge soojenduse ja see oli kõik,” ütles Hetland.

“See oli neil sundkäik, sest Norras polnud lund,” pareeris Alaver.

Mae ei saanud soojaks

Avakilomeetri järel kuulis kiire alustaja Veerpalu, et on alles kahekümnenda koha piirimail. “See veidi ehmatas, sõitsin ju võimete piiril,” lausus ta.

Viimasel neljal kilomeetril püsis olümpiavõitja kiirematega samas tempos. “Plaan oli esikümnesse jõuda, mõni sekund jäi puudu,” ütles Veerpalu. “Torusid päris tühjaks ei sõitnud. Kolme võiks hindeks ikkagi panna.”

Mae hindas oma sõitu “pigem nelja poole”. Pealegi ei saanud ta enne starti korralikult soojendada, mis tema lihaskonnale olnuks hädavajalik. “Soojenduseks jäi 150-meetrine lõik, kus 20-30 meest korraga vaikselt sõitsid,” tusatses Mae. “Sellistes tingimustes ei kiirenda.”

Juba teise kilomeetri alguses kaotas Mae liidrile igavikuna tunduvad 13 sekundit. “Teise kilomeetri järel läks tunne heaks,” ütles ta. “Kaotasin parimatele ringiajas stabiilselt kümme sekundit, kuid suutsin tempot lõpuni hoida.”

Mae sisetunne on positiivsem, kui aasta tagasi avaetapil, mil ta kaotas võitjale 1.20. “Nädalalõpul Kuusamos võiks loota juba kohta 10.-15. vahel,” ütles ta. Kas olümpiapronks oma tänavusest suurest eesmärgist öösiti juba und näeb? “Suusavõistlusi küll, kuid ei tea, kas see olümpia on.”

Mida unenäod räägivad? “Eks seal rohkem action ole, üldjuhul kipun võistlusele hiljaks jääma.”

Rehemaa stardib ka Kuusamos

•• Priit Naruskit edestanud Aivar Rehemaa rõõmustas, et tagas koha järgmise nädalavahetuse Kuusamo MK-etapile.

•• “Pole enam sellist tunnet nagu mullu, kui üldse ei jõudnud,” ütles Rehemaa. “Pilti eest ära ei sõitnud. Siit saab ainult paremaks minna.”

•• Narusk tusatses: “Ei jõudnud nii palju rahmida. Jõudu nagu oli, aga kiirust mitte. Olen pettunud, normaalne olnuks kaotus võitjale kaks minutit.” (Ta kaotas 2.24 – toim.)

•• Narusk ja Rehemaa arvasid, et koondise nõrgim Kuusamosse ei pääse.

•• “Ma ei julge nii öelda, sest paberite põhjal koondist sõitma ei pane,” jättis peatreener Alaver otsuse lahtiseks.“Oleme niigi üks jäigema süsteemiga koondisi. Las peatreener saab ka midagi otsustada. Paberite järgi otsustades poleks Val di Fiemmes maailmameistriks tulnud Thomas Alsgaard isegi starti saanud.”

Sprinterid kippusid uisutama

•• Laupäevast võistlust ilmestasid sprinterite sagedased rajavahetused ja uisusammu kasutamine.

•• “Otsisid paremat rada ja uisutasid,” kirus Jaak Mae. Et rajavahetusel suusasammu kasutamine pole keelatud, andis see tehnilistele suusatajatele kurvilisel distantsil selge eelise. “Sprinterid on kurvis alati head, ilmselt oli neil seda rada siin kergem sõita,” lausus Veerpalu. Enda sõidutunnetust olümpiavõitja ei kiitnud. “Avavõistlusel ei tunneta neid asju veel nii hästi.”