kaader filmist

Ma arvan, et võin julgelt öelda, et tegemist on romantilise naistemäruliga, millesse on lisatud kübeke nalja ka meestele. Sihtgrupp on selle loo puhul tõenäoliselt õrnem sugu, sest verd eriti ei pritsi, vägivallastseenid jäävad sordiini alla, toorutsemine on leebemapoolne ja filmi fookuses on pereväärtused ning suur romantiline armastus.

Lugu läheb käima sellest, et Aafrikat koliniseeritakse, Belgia kuningas kurnab maad orjade noppimise ja sõjapidamisega, elevandiluu veetakse riigist välja, kohalikke ei austata. Toimumas on genotsiid, midagi sarnast, mis toimus Ameerikas indiaanlastega. Sellele soovib piiri panna üllameelne ameeriklane George Washington Williams (Samuel L. Jackson), kes ilmub John Claytoni (Alexander Skarsgård) ehk Tarzani juurde, soovides teda kutsuda ekspeditsioonile Aafrikasse. Tarzan ei ole sellest mõttest sugugi vaimustatud, mingil põhjusel puudub tal igasugune huvi oma sünnimaale naasta ja egas Georgegi kohe alguses genotsiidist ei kõnele, vaid püüab teda teistmoodi meelitada. Kahjuks jääbki see täpsemalt lahti seletamata, miks Tarzanil Aafrika suhtes nii suur vastumeelsus on. Hirm Opari sõjapealik Mbonga (Djimon Hounsou) ees? Kahtlane. Kurbus ahvipere hülgamise pärast? Ei oska arvata. Tarzan jääb filmis üsna üheplaaniliseks lihamäeks, kelle ainus emotsioon ja käimapanev jõud näib olevat armastus oma naise Jane'i (Margot Robbie) vastu. Eks see armastus väljendub erinevatel viisidel, ta teeb seal ka oma kuulsat sõjahüüdu, kuid siiski oleks stsenaristidelt oodanud Tarzani tegelaskuju veidi mitmetahulisemat väljajoonistamist.

Kogu aeg valdas mind selline tunne, et midagi jääb nagu puudu, kuigi film ekraanil voolas ladusalt, pinge püsis, igav ei hakanud, kogu aeg oli mida vaadata, väga ilusad lokatsioonid, väga mõjus kaameratöö, suurepärane koloriit, oligi tunne, et viibid selles lopsakas džunglis, suitsustes mägedes, kuumadel Aafrika kõnnumaadel. Filmi üldine emotsioon ja meeleolu on väga hästi paigas. Kindlasti oleks aga rohkem tahtnud loomi. Rohkem ahve, elevante, jõehobusid ja krokodille ja muid elukaid. Mitte arvuliselt rohkem, vaid rohkem süvitsi, oleks tahtnud näha neid loomi niiöelda Tarzani silmade läbi, nende omavahelisi suhteid, nende keelt, mida Tarzan mõistab. Natukene seda ikka oli ka, aga siiski üsna killustatult ja juhuslikult. Loomad on esitatud efektselt, ahvid on mõjusad, jõehobud ja emud samuti. Visuaalse poole pealt ei taha küll midagi ette heita.

kaader filmist

Tore oli filmis näha suurel hulgal autentseid aafrika näitlejaid. Et ei oldud mindud seda teed, et põliselanike rollis on mitmenda põlve Hollywoodi afroameeriklased. Mbonga osatäitja Djimon Hounsou mõjus väga profilt ja sümpaatselt, tema on küll juba korraliku filmikarjääri teinud (Gladiaator, Vereteemant jms), kuid ta on siiski õigete Aafrika juurtega. Ka teised aafriklased filmis on üsna oma karjääri algusjärgus ning mõjusid autentselt. No samamoodi mulle meeldib kui Hollywoodi filmidesse näiteks venelasi mängima leitakse õiged venelased, mitte vene keelt puiselt purssivad suurstaarid. Mõistate küll, kuhu ma tüürin selle jutuga.

Ära peaks mainima ka selle tavapärase jama, et ega seda filmi loogiliselt mõtleva inimesena vaadata ei saa. Ikka see kõrge mäe otsast mitukümmend meetrit puuvõradesse maandumine ja liaanidega liikuvale rongule liuglemine ja... Näeb efektne välja küll, aga jääb siiski ulme valdkonda, mis imenipiga niisugune sujuvus võiks päriselus saavutatud olla. Aga eks see olegi ju muinasjutufilm.

kaader filmist

Muinaslugu on Tarzani legendis kuhjaga. On prints ja printsess, on suur ja nõretav armastus, on kaunis lõpetus, et kui nad veel surnud pole... On kuri nõid, kelleks on selles loos Belgia kurikael Leon Rom (Christoph Waltz), kes vangistab printsessi ja külvab enda ümber surma kõikjal, kuhu astub. Ja kõik inimesed on nii ilusad, et silm puhkab peal, isegi pahad näevad head välja. Kõik on väga esteetiline ja lihvitud, ei mingeid robustseid nurki või hirmuäratavaid peletisi (kui, siis ainult seesmiselt mädasid).

Lugu on korrektne ja film väga korralikult vormistatud, meelelahutust saab seal täie raha eest. See, mis mind häirima jäi, oligi see, et see oli juba peaaegu nii intelligentselt esitatud, et oleks võinud siis juba lõpuni välja minna ja ikkagi parem olla kui vaid ettearvatav lihtne lookene, madal vulisev ojakene, leigelt loksuv lainekene. Visuaalselt väga efektne, loo poolest lame. Aga vaadata tasub.

Kinodes alates: 8.07.2016

Filmi ametlik kodulehekülg: http://legendoftarzan.com