1. On mänginud tennist Paul Keresega. Ernesaks oli suur spordihuviline. Noorena tegeles ta kaugus- ja kõrgushüppe ning tennisega. Kord mängis Ernesaks tennist isegi tuntud maletaja Paul Kerese vastu, kellele ta kaotas.

2. Kirglik maletaja. Kodus eelistas Ernesaks perekonnaga suhelda pigem male kui jutu kaudu. Vahel pidas Ernesaks kodutänaval maleturniire. Võitja sai auhinnaks näiteks kohvipaki või pisikese küpsetise – mida iganes abikaasa Stella parasjagu kodust leidis.

3. Unistas pillide kuninga õppimisest. Ernesaks soovis alustada oreliõpinguid, kuid kahjuks olid tema jalad selleks liiga lühikesed ega ulatunud oreli pedaalideni. Seepärast pidi ta otsustama hoopis klaveri kasuks. Oma a capella lauludes otsis Ernesaks tihti orellikku kõla.

4. Polnud suur peopanija. Eesti Rahvusmeeskoor (RAM), kellega Ernesaks ringreisidel käis, eelistas enne kontserte pidutseda. Ernesaksal oli tükk tegemist, et mehed kainena hoida. Ise ta eriti pidutseda ei armastanud, vaid veetis enne kontserti aega üksi, jõi kohvi ja mängis peas kava läbi. Ka vabal ajal ei tarvitanud ta palju alkoholi, sest ei tahtnud pohmelli tõttu järgmist päeva raisku lasta.

5. Pidi oma koori õpetama ilma nootideta. Kui tänapäeval koosneb Eesti Rahvusmeeskoor maailmatasemel professionaalidest, siis koori algusaegadel (tol ajal nimega NSV Riikliku Filharmoonia meeskoor) ei osanud lauljad isegi nooti lugeda. Ernesaks pidi tegema proove kaks korda päevas ja kuus päeva nädalas, et lauljatele laulud pähe tuupida. Õnneks ei saanud publik midagi aru ja kontserdid olid edukad.

6. “Mu isamaa on minu arm” sündis tänu õnnelikule juhusele. Teise maailmasõja ajal saadeti eesti kultuuritegelasi tagalasse Jaroslavi. Seal juhtus Ernesaks lugema ajalehte “Rahva hääl”, kus oli Lydia Koidula 100. sünniaastapäeva puhul avaldatud tema luuletus “Mu isamaa on minu arm”. Ernesaksale läks Koidula luuletus hinge ja hiljem ta viisistas selle.

7. Filmihuviline. Gustav Ernesaksa vanem vend Osvald põgenes 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Ameerikasse. Vendade ühine sõber Uolevi Lassander, kes nende vahel sidet pidas, tõi Gustavile filmiaparaadi ja Gustavis tärkas sügav huvi filminduse vastu. Filmiarhiivist leiab siiani tema filmitud videoid nii ringreisidest kooriga kui kodustest sündmustest.

8. Keeldus Kommunistliku parteiga liitumast. Ernesaksa küll survestati Kommunistlikusse parteisse astuma, kuid ta ei nõustunud. Lõpuks oli Ernesaks siiski sunnitud vastu võtma koha Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogus, et rahustada KGB-d. Nimelt oli KGB-l 50ndate alguses Ernesaksa kohta toimik, kus teda nimetati riigivaenulikuks.

9. Hea huumorimeelega. Ernesaks oli suur naljamees, kelle huumorit lähedased väga austasid. Ernesaksa kodus lõõbiti ühtelugu ja keegi ei teadnud ette, millega vana Gustav järgmiseks lagedale tuleb. Pärast koori juhatamist laulupeol rääkis Ernesaks tihti nagu muuseas lauljatele mõne anekdoodi.

10. Luges raadiointervjuude ajal vastuseid maha. Oma hiilgeaegadel oli Ernesaks väga kuulus ja andis lugematul hulgal intervjuusid. Ta laskis ajakirjanikul endale alati küsimused ette saata ja kirjutas vastused hoolikalt valmis. Intervjuu ajal luges ta need lihtsalt maha, kuid suutis nii hästi näidelda, et jäi mulje, justkui räägiks ta peast.

Gustav Ernesaksa elu ja laulud saavad lavastuseks „Hakkame, mehed, minema“. Esietendus on 14. juunil Tallinna Shipyardis; käsikirja autor on Andra Teede, lavastaja Veiko Tubin; osades Gert Raudsep ja Kait Kall, lisaks Hirvo Surva ja Estonia poistekoor; kunstnik Marion Undusk, valguskunstnik Priidu Adlas. Kokku on kümme etendust.

Korraldab Ekspress Meedia, pileteid saab osta SIIT.