Maestro nimesaaga: Hernesaks või Gernesaks? Ei, siiski Ernesaks
Ernesakste nimi oli tuntud juba ajal, mil talupoegadel perekonnanimesid veel polnud ja neid kutsuti lihtsalt eesnime, isanime või kohanime järgi. Kui 19. sajandil Eestimaal ja Liivimaal pärisorjus kaotati ja perekonnanimed (Põhja-Eestis nimetati neid liignimedeks) muutusid kohustuslikuks, sai naabrite antud hüüdnimest Ernesakste ametlik perekonnanimi.
Perekonna pärimuse järgi pälvis Ernesaksa hüüdnime üks jõukas ja terava taibuga taluperemees, kes elas Põhja-Eestis Jõelähtme jõe kaldal. Talle kuulus Jõepere talu, mida ümbritsesid paksud metsad ja metsistunud niidud. Jõepere peremees oli kirglik jahimees ja armastas hunte, karusid ja rebaseid küttida. Karusnaha müügist teenis ta tubli lisasissetuleku ja võis endale lubada rohkem kui naabrid, kes olid märksa kehvemal järjel. Jõepere peremehel oli uhke saan ja tugevad hobused ning pühapäeviti kirikusse sõites kandis ta nahkset kasukat ja rebasenahast mütsi. Tol ajal peeti karusnahkse mütsi kandmist kõrgema seisuse märgiks. Naabrid vaatasid kadedusega ja kommenteerisid isekeskis: “Nagu saks sõidab kirikusse!” Nii hakati Jõepere peremeest rahvasuus saksaks hüüdma.
Ernesaksa nime esimene pool sündis aga ühel põuasel aastal, mil saak ähvardas veepuuduse tõttu kiduraks jääda ja külarahvast ohustas nälg. Jõepere peremees otsustas oma põldudel kasvatada põuale vastupidavat hernesorti. Hernesaak oli rikkalik ja aitas Jõepere naabritel raske aasta üle elada. Peremehe lahke abi jäi rahvale meelde ja nii hakati teda tunnustavalt kutsuma "ernesaksaks". Gustav Ernesaksa sugulane on aga öelnud, et "H" jäeti nime algusest ära seetõttu, et vene keeles oleks hakatud kirjutama ja hääldama nime „Gernesaks““. Selle vältimiseks siis "H" puudumine nime algusest.
Üks Ernesaksade esivanematest, Aabrami Villem, sündis 1764. aastal Silmsi külas. Ta oli külarahva silmis mõjukas kuju ja juhtis talupoegade mässu, kui Perila mõisa omanik parun von Mohrenschild püüdis väevõimuga liita Silmsi küla talupoegade maa-alasid enda valdustega. Kui 1834. aastal tuli talupoegadel valida endale ametlik perekonnanimi, otsustasid Aabrami Villemi pojad registreerida end Ernesakstena. Poegade abikaasadele aga endist hüüdnime kanda ei meeldinud ja nad saatsid oma mehed mõisniku juurde tagasi, et valitud nimi millegi väärikama vastu vahetada. See polnud enam võimalik, kuid lisati veel teine nimi, Meibaum (ühel vennal Maubaum), mis oli ka suguvõsa naispoolele meelepärane.
Nii kandis Ernesakste suguvõsa mõnda aega nime Ernesaks-Meibaum (Maubaum), kuid ajapikku vajus teine nimi unustusehõlma ja jäi alles ainult Ernesaks.
Allikas: A. Vahter “Gustav Ernesaks”
Gustav Ernesaksa elu ja laulud saavad lavastuseks „Hakkame, mehed, minema“. Piletid andtud etendusele müügil SIIN.
