Ent see ei jäänud pidama ainult seal. Desinformatsioon levis ametkondades, ajakirjanikud küsisid üksteiselt, kas tõesti võib nii olla, inimesed kirjutasid selle kohta sotsiaalmeedias, helistasid teineteisele. Ka raadios jõudis üks ühiskonnategelane ja endine minister valitsuse kommunikatsiooni kritiseerides ääri-veeri mainida, et kas tõesti minnakse nüüd nii kaugele, et pannakse Harjumaa kinni.

Jutud komandanditunnist ja kuiva seaduse kehtestamisest ei jäänud pelgalt kahtluseks, vaid eestlased otsustasid viiruslikult levivat informatsiooni võtta igaks juhuks tõena, ametlikku infot ootamata. Mõned päevad tagasi tualettpaberit täis aetud poekärud täideti eile igaks juhuks alkoholiga. Poed olid taas rahvast umbes, kuid nüüd juba teistsuguse otsasaamise hirmu tõttu.

Pisut pärast kella ühte astusid jõustruktuurid selged sammud valeinfo kummutamiseks. Politsei edastas sotsiaalmeedia kaudu sõnumi, et Tallinna ei suleta, vaid teetõkised on Astangu ristmiku ümberehituse tõttu. Seda kordasid ka Stenbocki maja ja ka paljude teiste riigiasutuste sotsiaalmeedia kontod. Valeinfot lükati ümber ja nagu hiljem ka selgeks sai, keegi alkoholi müüki ei piira ega Tallinna kinni ei pane.

Tähelepanu! Kuulujutt!

„Tähelepanu! Levib kuulujutt, et valitsus kehtestab üldise liikumiskeelu Eestis. Lükkan selle ümber! Praegu on oluline vajaduseta avalikes kohtades siseruumides mitte liikuda ning vähendada suhtlemist miinimumini! Mingit liikumise keelamist sunni jõul ei ole kavas kehtestada,” kirjutas näiteks välisminister Urmas Reinsalu oma sotsiaalmeedia kontol.

Peaminister Jüri Ratas sõnas, et tahtlik valeinfo levitamine pole mitte üksnes taunimisväärne, vaid ka karistatav.

Jüri Ratas sõnas, et tahtlik valeinfo levitamine pole mitte üksnes taunimisväärne, vaid ka karistatav.

Riigikantselei õigusosakonna selgitusel võib karistusseadustiku ja korrakaitseseaduse koosmõjul teadliku valeinfo levitamise eest karistada kas rahatrahvi või arestiga. „Karistusseadustik keelab rikkuda avalikku korda. Avaliku korra rikkumisena käsitletakse muu hulgas hirmutamist ja ähvardamist, mida teadlik valeinfo levitamine kahtlemata on,” selgitas riigikantselei.

„Minu tungiv soovitus on, et meie inimesed usaldaksid ja levitaksid eelkõige ametlikes infokanalites jagatavaid juhiseid ning informatsiooni, mis on nende allikate poolt kinnitatud,” selgitas Ratas.

Orkestreeritud üritus?

Ekspress Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa kommenteeris eilses Delfi erisaates, et nad on uurinud, kust see info alguse võis saada. „Tundub, et see on väga palju levinud inimeselt inimesele, mis teeb algallika tuvastamise palju keerulisemaks. Seda ei pandud üles näiteks kuskile konkreetsele Facebooki lehele. Aga me oleme juba praegu näinud, kuidas inimestele on nende tuttavad või kaugemad inimesed öelnud: „see on kindel info,” et pärineb – mis on loomulikult valeinfo! – ühel juhul Postimehe toimetusest, teisel juhul Delfist, kolmandal juhul presidendi kantseleist. Et kellegi ema töötab presidendi kantseleis, oli sealt kuulnud ja siis edasi levitanud,” selgitas Roonemaa.

„Kui me näeme praegu seda, et seda valeinfot atribueeritakse meediaväljaannetele, presidendi kantseleile, siis minul on küll esimene veendumus, et tegemist on orkestreeritud üritusega,” sõnas Roonemaa ja lisas: „Siin, mulle tundub, on tegemist korraldatud kampaaniaga. Kas see oli pahatahtlik, kellegi lollitamine, igavusest välja mõeldud jama, seda on veel vara öelda.”