Kunstmuru ja mustade lagedega poes töötava Pauliine sõnul astub sisse ka alaealisi, kellelt töötajad dokumenti küsivad ja nad siis minema saadavad. Kõige rohkem külastavad poodi noored poisid: üksi, kahekesi, kambakesi. „Hästi palju käib venelasi, kes ei räägi sõnagi eesti keelt. Päris palju käib ka vanemaid, nelja-viiekümnendates naisi-mehi,” on Pauliine tähele pannud. „Inimesed on chill’id. Kõik, kes siin käivad, küsivad, kuidas sul läheb.”

Headshopi teine töötaja, IT-mees Risto räägib, et kord sõitis üks peenem mees uhke autoga ette ning ostis firma arvele 600-eurose vapo. „Eks firmal ole ikka aurutit vaja,” muigab ta.

Vapo ehk auruti kuumutab auruks kanepis sisalduvad kannabinoidid, millest THC teeb sisse hingates pilve. Nii saab kanepit tarbida ilma tõrva kopsu tõmbamata. „Kanepiõies on rohkem tõrva kui tubakas, sellepärast ongi kasulik teha seda bong’ist või aktiivsöefiltriga piibust või joint’ist, muidu tõmbad päris normaalselt tõrva sisse,” õpetab Risto. „Tavalise paberist roach’iga on kõige hullem.”

Poes müüdavad tooted on mõeldud ennekõike kanepi tarbimiseks. „Eks nende aurutitega saab kummelit ka tõmmata, aga sellel ei ole mingit mõtet,” naerab Pauliine. Kuid Risto räägib, et suitsetatakse ka teisi taimi, näiteks looduslikku antidepressanti damianat ehk seksturnerat.

"Neid läheb iga päev mitu tükki, söefiltriga on jointi nii-öelda poole kasulikum teha."

Kanepit suitsetatakse peamiselt paberisse keeratuna, sestap on poe ostetuim kaup söefiltrid. „Neid läheb iga päev kindlasti mitu pakki, söefiltriga on joint’i nii-öelda poole kasulikum teha,” selgitab Pauliine. „Aktiivsüsi on filtri keskel, kogub tõrva endasse.”

Headshopis käib päevas keskmiselt 20–30 klienti, parematel päevadel 40–50. „Vähemalt pooled on püsikliendid, näod on juba tuttavad, käinud siin kaks-kolm aastat,” tunnistab Pauliine.

Pood avas uksed kuus aastat tagasi, sellest ajast on populaarsus ja nõudlus järjest suurenenud. Pauliine sõnul on nõudluse kasv märgatav kõikjal Euroopas. „Tellime oma kaupa Saksamaalt ja Hollandist, ladudest on tihti asjad otsas. Kogu aeg leiutatakse ka uusi tooteid, näiteks see puidust joint’i-hoidja, millega saab kahte joint’i korraga teha. Kolme otsaga on ka, seda meil praegu pole.”

Vihmasel esmaspäevaõhtul sisenevad poodi kaks dressides poissi, kes ostavad 80 euro eest uue bong’i, sõela ja puhastusharja. Vana piip oli purunenud. „Mul on juba mingi 20 tükki kindlalt katki läinud,” selgitab üks neist, maksab kaardiga ja lippab minema.

Punane silt uksel lubab, et poes müüakse naturaalseid rafineerimata joint`i pabereid.

Pauliine teab, et odavamad bongid on õhemast klaasist ja purunevad kergemini. Seetõttu on poes müügil nende varuosad.

Pauliine ja Risto on täheldanud, et Eestis ringlev kanep on kangemaks muutunud. „Varem oli kanep, jah, rohkem hein, lõhnas nagu muru, aga nüüd pidi päris ilus kanep liikvel olema,” ütleb Pauliine. Risto lisab: „Eestist saab paremat kanepit kui Hollandist, sest Hollandis on piirang peal.”

Niisiis Eestis on kanep kangem? „Tegelikult küll, jah,” naerab ta.

Risto rõhutab, et kanepit ei tohiks suitsetama hakata liiga vara, mitte enne, kui aju on välja arenenud. „Öeldakse, et umbes 22 on see vanusepiir, kust on okei alustada. Kui enne seda alustada, siis aju areng pidurdub, ajupotentsiaal väheneb. Tean mõnda sellist juhust.”

On tõestatud, et inimese eesajukoor areneb veel 25.–30. eluaastani. See ajuosa organiseerib mõtteid, juhib loogikat ja kriitilist mõtlemist. Selle arengut pärsivad nii kanep, alkohol kui ka mis tahes muud meelemürgid.

Risto ise tarvitab CBD-kanepit. „Ma töötan arvutiga ja mõnikord on tunne, et päevast on jumala kopp ees, kolm-neli tundi olen kütnud, lähen teen paar mahvi CBD-d. Siis tundub, et davai noh, mingi uus päev hakkas vä? Läheb edasi, üldse väsinud ei ole. See aitab fokuseerida ja tööd teha. Kivis peaga tööd teha ei saa, läheb neli korda kauem aega.”

Kliendid küsivad müüjatelt tihti, kas poes käib politsei. „Ei käi. Vahepeal ehk passivad tänavanurgal,” arvab Pauliine. „Sest ilmselgelt käib meil siin hästi palju diilereid, kaale ostetakse iga päev.”

Samadele omanikele kuulub ka kõrvalasuv aianduspood Urban Gardening. Muidu tüüpilise ehituspoe moodi paika paistab vähe valgust, kõlarites mängib džäss. Poe ainus hingeline on leti tagant ilmuv heleda soni ja dressipluusiga kõhn noormees Elvis, kelle Facebooki kontol on lõpetatud kooli kohta märgitud went to really really high school. Ta räägib, et viimasel ajal käiakse poes uurimas, kuidas ise CBD-kanepit kasvatada.

Elvis peab seda ametit kolmandat aastat. Urban Gardeningis käib inimesi ka Lätist ja Leedust. „Lätlased olid vaimustuses, et kuidas me saame sellist poodi pidada. Seal ei ole kuskilt paista CBD-ga leppimist,” on ta klientidelt kuulnud.

Temagi on märganud, et Eestis ringlev kanep on läinud kangemaks. „Ja jumal tänatud, kangus on tegelikult ju kvaliteet, milleks mingit põhku tõmmata,” arvab ta.

Elvis räägib, et kanepist võib tekkida harjumussõltuvus. „Kanepimehe elu on päris mõnus, tossad ja sööd krõpsu, vaatad telekat ja lihtsalt vedeled. Kuidas sa ennast nii mugavast elust välja saad, kuidas end motiveerid, see on enesedistsipliini küsimus. Kes tahab diivanile jääda, see jääbki.”

Kas kanep teeb laisaks? „Kanep ei tee laisaks, küll aga nii leplikuks, et paneb laiskust aktsepteerima. Võib-olla natuke liiga palju.”

Kleeps Headshopi kassaaparaadil ütleb "igavesti kivis".

Ka Elvis on Ristoga ühel nõul, et alaealisena ei tohiks kanepiga tegemist teha. „Võib-olla oleks võtmekoht võtta kõige populaarsemad juutuuberid ja nende kaudu levitada sõnumit, et noorelt kanepi suitsetamist alustada ei ole okei.”

Teises vahetuses on Urban Gardeningis tööl Renee, kes räägib, et kui tahta hakata kodus kanepit kasvatama, maksab kogu varustus – telk, ventilaatorid, väetised, pumbad, lambid – kokku umbes 1500 eurot. Kas see tasub end ära, kui müüma hakata? „Võib tasuda, võib kurjalt tasuda,” jääb Renee salapäraseks. Ühe kanepitaime kasvatamiseks vajalik telk on peaaegu keskmise toa kõrgune. Neid telke osteti Renee sõnul rohkem viis aastat tagasi, kui pood avati, nüüd enam mitte nii tihti. Rahvast käib poes vähevõitu. On ka päevi, kui ei tule kedagi.

Sõltlane: kanep laseb asjadel isevoolu liikuda

Tartu ülikooli magistrant, 27-aastane Anne (nimi muudetud – toim) on regulaarne kanepisuitsetaja. „Ma teen kanepit, sest olen tohutu ülemõtleja. Ainus asi, mis mu aju vait paneb, on kanep. Samal ajal ma teadvustan, et see vaigistab ka kohusetunde,” tunnistab ta ja nendib, et ühtlasi teeb kanep laisemaks. „Mõtlesin, et mis oleks, kui alkoinfo testi kõrval oleks ka kanepitest umbes selliste küsimustega: mitu korda oled jätnud midagi tegemata, sest oled tarvitanud kanepit? Kanepiga oli mul eelmisel nädalal nii, et lükkasin tööülesandeid mitu päeva edasi, sest ma tegin peale ja mul oli suva.”

Ta on näinud teisigi, kes on kanepi tarvitamise tagajärjel laisemaks muutunud. „See muudab inimesed täiesti demotiveerituks, mis on positiivne näiteks siis, kui sul on päevad, aga mitte siis, kui sul on vaja teha tähtsaid projekte. Siis sul on nii suva, et sa ei tee neid ära,” räägib ta oma kogemusest. „Ma ei tea ühtegi inimest, kes teeks iga päev peale ja jätkaks eduteed, oleks ambitsioonikas. Olen näinud mitut inimest, kes on kümneks aastaks Soome ehitaja mudelisse kinni jäänud. Tulevad Eestisse, teevad peale ja suurem eesmärk, mis neil ehk kunagi oli, libiseb vaikselt silme eest ära.”

Anne lähimate tuttavate seas tarbib kanepit tema sõnul umbes 90%. Laiemast ringkonnast teab ta vaid ühte, kes põhimõtte pärast pole ühtegi narkootilist ainet proovinud. „Minu vanuses inimesi, kes pole kunagi ühtegi ainet tarvitanud, on peaaegu võimatu leida,” nendib ta.

Anne suitsetab kanepit ka menstruatsioonivaluga toimetulemiseks. „Varem pidin võtma 2000 mg ibumetiini päevas, aga nüüd teen esimesed kaks päeva peale,” räägib ta. „Kanep ei ole otseselt valuvaigisti, pigem on siis valust ükskõik.”

Ta on enda puhul märganud, et kanepiga maandab nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. „Sa tunned seda THC-õnne, aga see pole siiras emotsioon. Sinu suured võidud ei tundu kunagi nii suured, kui oled kanepiuimas.” Kanepi mõju all olek on tema hinnangul võrreldav alkoholipohmelliga. „Mõlemal juhul sa tunned, et aju teab asju, aga sa lihtsalt ei pääse sellele infole ligi, mingi loor on ees.”

Esimest korda ostis Anne kanepit siis, kui oli 24-ne. Varem, 16-17-aastasest saati, oli ta seda saanud sõpradelt ja tarvitanud ainet pidudel kui alkoholi aseainet. „Alles viimase aasta jooksul olen hakanud rohkem ostma, sõbrad suitsetavad rohkem ja müüvad mulle edasi.”

Ta tunnistab mingil määral oma kanepisõltuvust. „Kohe, kui tunnen, et midagi on halvasti, on esimene mõte: kas kodus on mahvi ja kui ei ole, kust saaks, et saaks korra aju vait panna, vaadata mõttetut seriaali ja mitte millelegi mõelda.” Ta on sellest teinud oma peamise põgenemistööriista.

„Sel suvel ma suurendasin tarbimist, sest lisasin ka CBD, seda saab lihtsamini kätte. Vihkan mõtet, et pean ebaseaduslikku taime kuskilt pimedast otsimas käima. Kui keegi ütleb, et otsi kuskilt Lasnamäelt Vasja üles, siis see tundub ohtlik, mina ei lähe.” Anne lisab, et CBD seadustamine on ta kogutarbimist suurendanud. „Ma arvan, et kogu kanepi legaliseerimine teeks sedasama. Need, kes suitsetavad, leiavad selle niikuinii. Mina teeksin rohkem kanepit, kui see oleks legaalne.”

Ka pealtnäha süütu kanepisümboolika on politsei hinnangul osa turundusest.

Regulaarse tarvitajana Anne siiski ei arva, et Eestis tuleks kanep seadustada. „Mul oli teismeeas peika, kes sattus kanepi pärast vaimuhaiglasse. Tal lõi välja bipolaarsus, nüüd peab elu lõpuni tablette võtma. Seetõttu olen ettevaatlikum, aga kuna olen ise nii kaua suitsetanud, siis tean, et ma sinna ohugruppi ei kuulu.”

Ta arvab, et kui kanep on seaduslik, peab riigis olema ka teenus, mis võimaldab inimestel kindlaks teha, kas neil on skisofreenia, bipolaarsuse või mõne muu haiguse eelsoodumus. „Eesti pole legaliseerimiseks valmis. Praegu lähevad inimesed suure koguse kanepi omamise eest kaheksaks aastaks kinni. Ja siis inimene, kes oli kellegi surnuks kägistanud, sai alla kaheksa. Uudised olid lähestikku, ma mäletan seda tunnet, kui neid lugesin. Enamik narkokuritegusid on seotud kanepiga. Praeguses Eestis viiks kanepikuriteoga vahelejäämine kogu mu hariduse ja tööelu vetsupotist alla, mis tähendab, et olen riskidest teadlik.”

Anne sõnul tuleks Eestis enne kanepi seadustamist astuda olulisi vahesamme, mitte kiirustada ja lasta R-kioskisse kanepinurka püsti panna. „Kui eile panime kasvatamise eest kaheksaks aastaks vangi, siis ei ole loogiline, et homme ütleme, et see kõik on okei. Enne seda peaksid kohtud ütlema, et suitsetad kanepit, okei, me ei karista sind, mine nõustamisele.”

Hollandi ja Kanada kanepikultuuri ei saa Eesti narkokultuuriga võrrelda. „Sest meil ei ole seda,” märgib Anne. „See on sama, kui võrrelda Itaalia veinikultuuri Eesti omaga. Eestlased joovad selleks, et nokki jääda.”

Ecstasy asendab alkoholi

* Kangem kanep suurendab vaimsete haiguste avaldumise riski, neid diagnoositakse üle maailma järjest enam.

* USA ameti National Institute on Drug Abuse andmetel on praegu seal ringlev kanep üle kolme korra kangem kui 1990-ndatel.

* Olgugi et kanepitarbimine on viimasel ajal üldiselt vähenenud, on suurenenud ecstasy ehk n-ö kommi tarbimine. Noored tarbivad pidudel alkoholi asemel kommi, sest see on odavam – „pidu” maksab 10 eurot, mis on ühe ecstasy (MDMA) tableti hind.

Ka Anne tunnistab, et Eestis ringlev kanep on muutunud kangemaks. „Praegu on küll nii, et kanep võib kohati inimesi rivist välja lüüa, kümne aasta eest sellist asja ei olnud. Nüüd jäädakse ühest hit’ist ringis rohkem pilve,” on Anne märganud. „Viimasel ajal on hakanud hästi palju levima Eesti enda kanepit. Sisse smugeldatud kanep on hästi kokku pressitud, Eesti kanep on värskelt kuivatatud ja õhulisem, aga seal ei ole THC sisaldus nii suur kui välismaises. Isegi see kutt, kelle käest ma viimati ostsin, ütles: „Mul on kanepit ja mul on Eesti maltsa”. Aga alati ei peagi täiesti pilve jääma. See, et sa saad tugitooli osaks, on ka omaette väärtus,” naerab ta.

Anne on näinud kanepitarbijaid, kellel vererõhu langemine on ajanud südame puperdama ja tekitanud surmahirmu. „Enamik inimesi ei tea, et tsitruselised ja suhkur tõmbavad THC mõju peaaegu kohe alla. Söö üks apelsin ja suhkrusai ning vererõhk on normis.”

Anne arvab, et kanepit proovitakse vähem, kui selle hankimine on raskendatud. „Kui olin 13, hakkasin suitsetama, sest ma sain kätte,” ütleb ta ja lisab: „Tagantjärele mõeldes: olnuks tore, kui kanep oleks saanud mulle kättesaadavaks alles hiljem.”

40-aastane Ermo hakkas kanepit suitsetama 17-aastaselt ning lõpetas umbes 28-selt. „Sellest mõttehägust, mille kanep oli mulle tekitanud, välja saamiseks kulus üle pooleteise aasta,” meenutab ta. „Minu mõttetegevus oli häiritud, aju ei töötanud.” Ta lõpetas suitsetamise, kuna tema tööülesanded võtsid järjest rohkem aega. Nüüd on ta suutnud end vormi viia. „Jätkates oleksin pidanud ohverdama pere ja töö,” nendib ta. „Noored räägivad, et pole hullu midagi, aga tegelikult kanep ei ole täiesti süütu, vaid personaalne, igale indiviidile mõjub see erinevalt. Mulle näib, et umbes kolmandikule ei mõju see hästi, nende jaoks on see aste kangemate droogide poole.”

22-aastane Andre on kanepit suitsetanud seitse aastat: nädalas neli-viis korda, nädala peale kokku kaks grammi (ehk 40 euro jagu). Ta tunnistab, et kanep hakkab vaikselt igavaks muutuma. „Enam see ei huvita mind nii palju kui vanasti, see teeb ka hästi laisaks.” Kanepi tarvitamise tõttu ei taha ta tihti inimestega ühendust võtta ega viitsi neile vastata. „Enamiku aega ma pigem väldin suhtlemist,” tunnistab teenindajana töötav noormees.

Noorte tossutamine näib paratamatu

ESPAD-i (European School Survey on Alcohol and Other Drugs) uuringust selgub, et noored tarbivad narkootikume varasemast rohkem. 1995. aastal oli 15–16-aastastest uimasteid tarvitanud 7%, 2015. aastal üle viie korra rohkem ehk 38%. Tänavu kevadel kaitses Merili Tamson Tartu ülikoolis magistritöö „Eesti 15–16-aastaste kooliõpilaste kanepi tarvitamine ja sellega seotud tegurid 2003–2015”, millest järeldas peamiselt seda, et 2003.–2015. aastal oli kooliõpilaste seas suurenenud kanepi pruukimine, täpsemini tarvitamise levimus viimase 30 päeva jooksul. Kõigil uuringuaastatel oli poiste seas kanepi tarvitamise levimus suurem kui tüdrukute seas, kuid tüdrukud jõuavad üha enam poistele järele. Neil aastatel suurenes märkimisväärselt ka nende noorte osakaal, kes pidasid kanepit kergesti kättesaadavaks ning arvasid, et kanepi pruukimine pole seotud terviseriskiga.

Headshop Kunderi tänaval

Hilisemad andmed kooliõpilaste tervisekäitumise 2017.-2018. aasta uuringust näitavad, et 15-aastaste noorte hulgas on kanepi tarvitamine nelja aasta taguse ajaga võrreldes 7% vähenenud. Tervise arengu instituudi narkomaania ja nakkushaiguste keskuse teadur Katri Abel-Ollo toob aga esile, et tookord ei uuritud teiste narkootikumide pruukimist. „Üldiselt on narkootikumide tarvitamine noorte hulgas järjest populaarsem,” tõdeb ta. „Alkoholi juuakse vähem, narkootikumidest pruugitakse enim kanepit, ecstasy’t, amfetamiini. Oleme seda koostöös politseiga märganud.” Ta lisab, et noortel on odavam ja efektiivsem tarvitada narkootikume kui juua alkoholi. „Aga kuna narkootikumid on illegaalsed, siis ei tea iial, mis solgist need on kokku segatud ja kuidas see kõik inimorganismile mõjub.”

Abel-Ollo sõnul levib noorte seas arusaam, et kanep ei olegi narkootikum. „Eelmisel aastal kutsusid Weekendi festivali ja Sweet Spoti korraldajad meid kahjude vähendamiseks jagama infot ja ankeete, kus noored märkisid, milliseid narkootikume nad kasutanud on, ja hiljem ütlesid: ahaa, kanep ka, seda ma ei pidanudki narkootikumiks.”

Tänavu käis TAI Saaremaal I Land Soundil, kus jagatud ankeetidest nähtus, et enim oldi tarvitanud LSD-d, kanepit ja MDMA-d (ecstasy’t). TAI annab noortele nõu, kuidas ohutumalt tarvitada, sest nad teavad, et noored teevad seda niikuinii. „Me tahame, et nad elaksid selle aja üle ja võimalikult tervelt.”

"Sõltlasele on omane kahtlustav olek, maailm tundub talle võõras."

Esmaste psühhoosidega töötav kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ütleb, et on aastate jooksul näinud küllalt palju noori, kes hakkasid kanepit tarbima juba 11–12-aastasena ning kelle olukord on hilisteismeeaks muutunud kriitiliseks. „Keskendumisraskused, otsustusvõime vähenemine, ärevus, psühhootilised nähud, tajuhäired, luulud,” loetleb ta peamisi sümptomeid. „Sõltlasele on omane kahtlustav olek, maailm tundub talle võõras,” kirjeldab Oidermaa. Ta jätkab, et mainitud sümptomitele lisanduvad ka sotsiaalsed probleemid: koolis ei jõuta edasi, enesehinnang langeb, depressioon süveneb. „Loobuda on selle võrra raskem, et kanepit tehakse seltskonnas ja noorel on raske „ei” öelda. Samuti muretseb ta ärevuse ja unehäirete pärast: kuidas end rahustada, kui muidu oled harjunud seda kanepiga tegema,” toob ta näite. Oidermaa rõhutab, et noore inimese aju areneb 25.–30. eluaastani ning selle varajane kahjustamine paneb pitseri eluks ajaks. Tema sõnul on kanep noorte hulgas laineid löönud viimasel kümnel aastal ning see on üha kangemaks muutunud. „See pole enam lihtsalt taimeke potis, noore inimese aju saab sellest rohkem häiritud,” teab ta.

Põhja prefektuuri narkotalituse juhtivuurija Margo Kivila sõnul on kanepi kangus ehk joovet tekitava THC sisaldus mitu korda suurem kui üks-kaks kümnendit tagasi, eriti hoogsalt on see kasvanud viimasel viiel aastal. „Lapsevanemad ütlevad: mis siis, tegin ülikooli ajal ka ja läksin siis eluga edasi. Aga praegu tarbitav kanep ei ole see, mida suitsetasid hipid,” tõdeb ta.

Kivila nimetab kanepiturul toimuvat võidurelvastumiseks: iga tootja tahab pakkuda kangemat ja parema hinnaga kaupa ning seetõttu käib hästi kavandatud tootearendus. Kivila hinnangul aitavad pealtnäha süütut tööstuskanepit müüvad poed tahtmatult populariseerida narkootilist kanepit. „See on nagu alkoholivaba õllegagi – logod on samad.”

Kanep on läinud kangemaks mitmel eri põhjusel. Kasvatamistingimused on aastatega paranenud ning suurema THC sisaldusega kanep on füüsiliselt vähem mahukas, niisiis on seda lihtsam peita. Regulaarsetel tarvitajatel kujuneb kanepi suhtes välja tolerantsus, mistõttu nad peavad kas suitsetama sagedamini või kangemat kraami. Kõige sellega on kanepitootjad arvestanud.

Kanepi grammihind on juba mõnda aega püsinud 20 euro lähedal. „Traditsioon, et lastele kingitakse sünnipäevaks sularaha, on paljude probleemide allikas, siis tekivad ka igasugused kiusatused,” märgib Kivila.

Ta ütleb, et politsei jaoks oleks suur võit see, kui nad suudaksidesimese tarvitamise ea 14 aastalt mõnevõrra edasi lükata. Kivila sõnul on tüdrukute kanepipruukimise suurenemine loogiline, sest nad liiguvad poistega samas ringkonnas ning kanepisuitsetamine on enamjaolt ühistegevus. „Tüdrukute alkoholi- ja tubakatarbimine näitab kasvamise märke, samal ajal kui poiste oma isegi mõnevõrra väheneb,” on ta märganud. Kuigi enamik müüjaid on siiani noormehed, lisandub järjest ka tütarlastest diilereid. Kivila on samuti tähele pannud, et kanep on noorte silmis süütu, uimastiks seda ei peeta.

Sotsiaalmeedia muudab politsei töö keerulisemaks. „Noored tajuvad, et asi on läinud lihtsamaks. Palju on omavahel enne kokku lepitud viise, kuidas küsida. Vanasti oli noorte slängis äratuntavamaid sõnu, nagu komm või tabla, nüüd kasutatakse ecstasy puhul rohkem värvi ja logo puudutavaid sõnu. Pidevalt tuleb peale uut sõnavara, aga kui soovitakse osta näiteks grillvorsti ning küsitakse, kas selle gramm maksab 15 või 20 eurot, siis see muidugi püüab tähelepanu.”

Politsei suudab sotsiaalmeedias kaubandust siiski mingil määral kontrollida ja tabada, millal aineid reaalselt liigutatakse. „Eks meil ole ka oma võimalused,” jääb Kivila napisõnaliseks.

Headshopis töötav Risto räägib politsei kohta ühe loo. „Läksin Levika kangi alla mahvi tegema, kaks tüüpi tulid juurde, ütlesid: anna mulle ka. Ütlesin, et no problem, keerasin neile joint’i, siis järsku vaatasin, et mendiauto tõmbab juurde, kellelgi oli mingi tüli tekkinud. Panin kähku joint’i taskusse. Siis üks tüüp ütles: kuule, misasja sa põed siin, ma olen ka ment ju! Näitas töötõendit ja tegime seal nendega tossu edasi,” naerab Risto. „See oli mitu aastat tagasi juba.”

Siseminister Mart Helme: peame võitlema kanepi normaliseerimise vastu

Mis puudutab uimastitest põhjustatud surmasid ja kanepit, siis nende vahele ei saa kindlasti tõmmata võrdusmärki. See probleem on mitmekülgsem. Seetõttu on ennetusel suur roll ning me peame võitlema kanepitarvitamise normaliseerimise vastu. Kui pidevalt rääkida, et noorte tarbimine on kasvanud ja tänaval on nähtaval n-ö suveniirtooted ehk THC-d mittesisaldav kanep, siis see võib meie positiivse trendi ära rikkuda ja olukorra vastupidiseks muuta. Igasugune positiivne kampaania kanepi kohta suurendab noorte tarvitamisriski ligi kümme korda. Seega, igasugused trendi- ja uudistooted, mis propageerivad kanepi kasutamist uimastamise eesmärgil, on kindlasti politsei erilise tähelepanu all.

Kanepitarvitajate ja diilerite karistusi pole praegu plaanis karmistada. Uimastidiilerite karistused on juba piisavalt karmid. Ka võrreldes teiste EL-i riikidega on Eesti seadused pigem karmimad. Samal ajal on meil vähenenud noorte karistamine rahatrahviga, kuna sellele sihtrühma jaoks on tõhusamaid mõjutusvahendeid. Näiteks vestlus vanemaga ja kokkulepped uimastivabaks eluks või osalemine programmis Puhas Tulevik, mille eesmärk on kuue kuu jooksul noore käitumist kontrollida.

Kanepi legaliseerimise debatt on tavapärane nähtus, kuid ekspertide hinnangul puudub selleks vajadus. Noorte kanepitarvitamine väheneb ning Eestis seda tüüpi eksperimentide alustamine seaks elanike ja eelkõige noorte tervise ohtu. Kanep ei ole ohutu uimasti. Kanepist tulenevad riskid ja negatiivne mõju, seda eelkõige noortele, on tõendatud.