Koroonaviirus hakkas eile maailma börsidel laastamistööd tegema. USA-s Wall Streetil kukkusid aktsiahinnad eile üle 7% ja kauplemine tuli ajutiselt peatada. Foto: Reuters/Scanpix

Eilne, uue nädala esimene hommik võis n-ö punaselt vilkuvate uudistega südame alt natuke õõnsaks võtta. Koroonaviiruse levik Hiinast väljaspool jätkub. Itaalias teatati viiruse ohvrite arvu kasvust kolmandiku võrra ja nakatunute hulga suurenemisest mitme tuhande võrra. Mujalgi registreeritakse aina uusi koroonaviiruse juhtumeid.

Sellele näisid reageerivat majanduse olukorda peegeldavad näitajad. Peale nädalavahetust üksteise järel avanenud börsid kukkusid kohe miinusesse ja USA-s tuli lausa kauplemine peatada. Nafta hind, mida Hiina tehaste sunniviisilise kinnioleku tõttu on hinnaalandussurve kimbutanud juba tükk aega, läks peadpööritavasse langusse.

Kõik see näis kinnitavat möödunud nädalal maailma rikaste riikide klubi ehk majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni OECD avaldatud väga halvaendelist hoiatust. „Koroonaviirus COVID-19 kujutab maailma majanduse jaoks suurimat ohtu pärast finantskriisi,” öeldi välkülevaates ja anti hinnang, et parimal juhul sööb viiruse peatamine maailma majanduskasvust sel aastal 0,5%. Halvimal juhul kaob pool kogu aastaks plaanitud globaalsest majanduskasvust.

Lumepall üha kasvab

Kord veerema hakanud lumepall enam peatuda ei taha. Pärast seda välkhoiatust on OECD tühistanud mitme olulise majandusnäitaja avaldamise. Pole mõtet välja käia andmeid, mis näitavad olukorda enne viiruse laiema leviku algust. Uusi andmeid lubatakse alles aprillis, kui need ehk peegeldavad tegelikku olukorda. Selline asi on väga ebatavaline.

Aga mida see kõik tähendab kitsamalt Eestile? Kuidas viirus võib meie majandusse lüüa?

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel võttis toimuva kokku nii: „Põhimõtteliselt võib öelda, et sajad surevad, tuhanded jäävad viirusesse, aga miljonid muudavad oma käitumist.” Teisisõnu: konkreetselt see, et inimesed haigestuvad, majandust suurt ei mõjuta.
Majandusinimesena tõi ta kiretult näite, et keskmine eurooplane on niikuinii kuus kuni kaheksa päeva aastas haiguslehel ja ka gripilaadsetesse viirustesse sureb aastas keskeltläbi 70 000 inimest. „Praeguste haigestumiste ja surmade poolest pole veel tegemist suurema asjaga,” ütles Luikmel.

Aga see, et paljud inimesed, ettevõtted ja riigid teevad koroonaviiruse tõttu varasemast teistsuguseid otsuseid, jõuab selgelt otsapidi majandusse.

See, et paljud inimesed, ettevõtted ja riigid teevad koroonaviiruse tõttu varasemast teistsuguseid otsuseid, jõuab selgelt otsapidi majandusse.

Küll aga mitte kohe, hindas Luikmel. „Praegune šokk on teistsugune kui klassikaline nõudluspoole šokk. See on pakkumispoolne šokk, asjad jäävad tootmata,” selgitas keskpanga ökonomist ja viitas Hiina seisvatele tehastele. Sealsete tehaste seiskumine omakorda jõuab meile kohale nelja-viienädalase hilinemisega, sest just nii kaua võtab meretransport Hiinast Euroopasse.

Seega pole Hiina koroonaviiruse möllu mõju Eestisse päriselt veel kohale jõudnud. Reaalselt avaldub mõju Luikmeli sõnul nüüd esimese kvartali lõpus, teise alguses.

Eesti Panga eksperdid Rasmus Kattai (vasakul) ja Peeter Luikmel nendivad, et majanduskasvu kängujäämise toob koroonaviirus kindlasti. Halvimal juhul võib tulla ka majanduslangus.
Foto: Tiit Blaat

Kas see tähendab, et märtsi lõpuni me tegelikult ei tea, kui palju võib toimuv Eesti majandust räsida? Ometi on näiteks Swedbank kiiranalüüsis äsja märkinud, et koroonaviirusest tekkiv majandusmõju võib Eestis väljenduda tänavuse majanduskasvu vähenemises terve protsendi võrra.

Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai tõdes, et praegu on tulevikku vaadata äärmiselt keeruline. „Määramatus, et mis Euroopas või ka mujal lähiajal toimuma hakkab, on lihtsalt niivõrd suur. Isegi kui Hiinas väheneb uute haigusjuhtumite arv, on Euroopa ja USA veel lahtised küsimused. Ja USA on kaubanduse mõttes Euroopa jaoks oluline tegur. Kui seal miskit suuremat peaks lahti minema, siis meie peamised kaubanduspartnerid saaksid tugeva hoobi,” arutles Kattai eile.

Tundmatu loom

Kui Euroopas või USA-s tuleks viiruse leviku tõkestamiseks kasutusele võtta sama karmid meetmed kui Hiinas, kus need vähendasid näiteks elektri tarbimist ja tööstustoodangut drastiliselt, lausa 50%, siis võib olukord meil päris pingsaks minna. „Ma arvan, et 1% [majanduskasvu vähenemist] on mustema stsenaariumi puhul väga tagasihoidlik tulemus,” ütles Kattai. „Kui nüüd mõnes Euroopa riigis või meil peaksid asjad käest libisema, siis ei saa välistada majanduslangust.”

Ükski varasem haiguspuhang – SARS, MERS ega muu – ei anna mustrit, mille järgi hinnata, mis nüüd toimuma hakkab. Olukord on pretsendenditu.

Praegu on tulevikku prognoosida ülimalt keeruline isegi kogenud majandusanalüütikutel. „Kui tegeleksime mingisuguse tuntud loomaga, siis võiks ette aimata. Oleme käinud läbi finantskriisidest ja teame, kuidas üldiselt üle maailma majandussidemed on loodud, ning kui midagi juhtub, siis mis see kaasa toob. Praegune juhtum on aga pretsedenditu.

Ükski varasem haiguspuhang – SARS, MERS ega muu – ei anna mustrit, mille järgi hinnata, mis nüüd toimuma hakkab. Need olid suhteliselt lokaalsed ja puudutasid riike, mille roll maailmamajanduses oli võrdlemisi väike. 2003. aastal oli isegi Hiina roll maailma majanduses 2,5 korda väiksem,” märkis Kattai.


Ometi peab Eesti Pank juba vähem kui kuu pärast saama valmis kevadise majandusprognoosi, mille kohta nii Kattai kui ka Luikmel tunnistavad, et tõenäoliselt ollakse silmitsi suurema määramatuse ja oletuslikkusega kui tavaliselt. Ja ehkki ei saa välistada, et enne prognoosi selgub maailmamajanduse kohta ka ootamatult häid uudiseid, ollakse Eesti kehvenevate väljavaadetega juba leppinud. „Kindlasti mõjutavad [prognoosi] väljavaadet praegused näitajad ja see tuleb kehvem. 2. aprillil teavitame, kui palju täpsemalt,” märkis Kattai.