Eksperdid: kui viirus käest läheb, ei saa majanduslangust Eestis välistada

*Rahandusministeerium koostab koroonaviiruse majandusmõjude tõttu valitsuse jaoks ka eraldi, mustema riskistsenaariumi.
*Eesti on nii Põhja-Euroopas kui ka Balti riikide võrdluses koroonaviiruse majanduspõntsule eriti haavatav.
*Kes ei riski, see šampanjat ei joo. Ekspert toob esile kolm valdkonda, kus kiiresti tegutsedes on võimalik viiruse majandustõrked kasuks pöörata.

Eilne, uue nädala esimene hommik võis n-ö punaselt vilkuvate uudistega südame alt natuke õõnsaks võtta. Koroonaviiruse levik Hiinast väljaspool jätkub. Itaalias teatati viiruse ohvrite arvu kasvust kolmandiku võrra ja nakatunute hulga suurenemisest mitme tuhande võrra. Mujalgi registreeritakse aina uusi koroonaviiruse juhtumeid.

Sellele näisid reageerivat majanduse olukorda peegeldavad näitajad. Peale nädalavahetust üksteise järel avanenud börsid kukkusid kohe miinusesse ja USA-s tuli lausa kauplemine peatada. Nafta hind, mida Hiina tehaste sunniviisilise kinnioleku tõttu on hinnaalandussurve kimbutanud juba tükk aega, läks peadpööritavasse langusse.

Kõik see näis kinnitavat möödunud nädalal maailma rikaste riikide klubi ehk majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni OECD avaldatud väga halvaendelist hoiatust. „Koroonaviirus COVID-19 kujutab maailma majanduse jaoks suurimat ohtu pärast finantskriisi,” öeldi välkülevaates ja anti hinnang, et parimal juhul sööb viiruse peatamine maailma majanduskasvust sel aastal 0,5%. Halvimal juhul kaob pool kogu aastaks plaanitud globaalsest majanduskasvust.

Lumepall üha kasvab

Kord veerema hakanud lumepall enam peatuda ei taha. Pärast seda välkhoiatust on OECD tühistanud mitme olulise majandusnäitaja avaldamise. Pole mõtet välja käia andmeid, mis näitavad olukorda enne viiruse laiema leviku algust. Uusi andmeid lubatakse alles aprillis, kui need ehk peegeldavad tegelikku olukorda. Selline asi on väga ebatavaline.

Swedbank: Eesti on põhjalas kõige haavatavam

Rootsi finantskontsern Swedbank avaldas neljapäeval kiirhinnangu koroonaviirusest tuleneda võivate majanduslike tagasilöökide suuruse kohta Skandinaavia ja Balti riikides. Panga hinnangul on just Eesti, Läti ja Leedu majanduskasvul suurim oht kannatada saada – kõigile ennustati kasvu vähenemist 1% võrra.

Kuid Swedbank pidas neist kolmest just Eestit kõige haavatavamaks Hiina viirusest tekkivate majandusvõngete ees. Põhjuseid iseloomustavad kolm märksõna: eksport, import ja turism.

Ehk siis Balti riikide majandused tervikuna sõltuvad Euroopas kõige rohkem väljaveost, mis teebki nad haavatavaks igasugu piirangute ees. Eesti majanduses on ekspordi osakaal omakorda suurim, mis tähendab suurimaid riske.

„Lisaks paistab Eesti olevat haavatavam ka impordikanalite tõttu, sest riiki toodavast kaubast 7,3% tuleb Hiinast ja sellest omakorda kaks kolmandikku on tööstustoodangu sisend,” märkis Swedbank selge viitega ohule, et Hiina vabrikute seiskumine võib tekitada probleeme tootmisele ka siinmail.

Peale selle mainitakse turismi, meelelahutus- ja majutussektorit, mis saavad tõenäoliselt kannatada inimeste väiksema reisihuvi tõttu. „[Taas] paistab Eesti siin haavatav, sest on erinevalt ülejäänud kahest Balti riigist palju rohkem sõltuvuses välisturistidest,” seisab raportis.

Aga mida see kõik tähendab kitsamalt Eestile? Kuidas viirus võib meie majandusse lüüa?

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel võttis toimuva kokku nii: „Põhimõtteliselt võib öelda, et sajad surevad, tuhanded jäävad viirusesse, aga miljonid muudavad oma käitumist.” Teisisõnu: konkreetselt see, et inimesed haigestuvad, majandust suurt ei mõjuta.
Majandusinimesena tõi ta kiretult näite, et keskmine eurooplane on niikuinii kuus kuni kaheksa päeva aastas haiguslehel ja ka gripilaadsetesse viirustesse sureb aastas keskeltläbi 70 000 inimest. „Praeguste haigestumiste ja surmade poolest pole veel tegemist suurema asjaga,” ütles Luikmel.

Aga see, et paljud inimesed, ettevõtted ja riigid teevad koroonaviiruse tõttu varasemast teistsuguseid otsuseid, jõuab selgelt otsapidi majandusse.

See, et paljud inimesed, ettevõtted ja riigid teevad koroonaviiruse tõttu varasemast teistsuguseid otsuseid, jõuab selgelt otsapidi majandusse.

Küll aga mitte kohe, hindas Luikmel. „Praegune šokk on teistsugune kui klassikaline nõudluspoole šokk. See on pakkumispoolne šokk, asjad jäävad tootmata,” selgitas keskpanga ökonomist ja viitas Hiina seisvatele tehastele. Sealsete tehaste seiskumine omakorda jõuab meile kohale nelja-viienädalase hilinemisega, sest just nii kaua võtab meretransport Hiinast Euroopasse.

Seega pole Hiina koroonaviiruse möllu mõju Eestisse päriselt veel kohale jõudnud. Reaalselt avaldub mõju Luikmeli sõnul nüüd esimese kvartali lõpus, teise alguses.

Kas see tähendab, et märtsi lõpuni me tegelikult ei tea, kui palju võib toimuv Eesti majandust räsida? Ometi on näiteks Swedbank kiiranalüüsis äsja märkinud, et koroonaviirusest tekkiv majandusmõju võib Eestis väljenduda tänavuse majanduskasvu vähenemises terve protsendi võrra.

Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai tõdes, et praegu on tulevikku vaadata äärmiselt keeruline. „Määramatus, et mis Euroopas või ka mujal lähiajal toimuma hakkab, on lihtsalt niivõrd suur. Isegi kui Hiinas väheneb uute haigusjuhtumite arv, on Euroopa ja USA veel lahtised küsimused. Ja USA on kaubanduse mõttes Euroopa jaoks oluline tegur. Kui seal miskit suuremat peaks lahti minema, siis meie peamised kaubanduspartnerid saaksid tugeva hoobi,” arutles Kattai eile.

Tundmatu loom

Kui Euroopas või USA-s tuleks viiruse leviku tõkestamiseks kasutusele võtta sama karmid meetmed kui Hiinas, kus need vähendasid näiteks elektri tarbimist ja tööstustoodangut drastiliselt, lausa 50%, siis võib olukord meil päris pingsaks minna. „Ma arvan, et 1% [majanduskasvu vähenemist] on mustema stsenaariumi puhul väga tagasihoidlik tulemus,” ütles Kattai. „Kui nüüd mõnes Euroopa riigis või meil peaksid asjad käest libisema, siis ei saa välistada majanduslangust.”

Ükski varasem haiguspuhang – SARS, MERS ega muu – ei anna mustrit, mille järgi hinnata, mis nüüd toimuma hakkab. Olukord on pretsendenditu.

Praegu on tulevikku prognoosida ülimalt keeruline isegi kogenud majandusanalüütikutel. „Kui tegeleksime mingisuguse tuntud loomaga, siis võiks ette aimata. Oleme käinud läbi finantskriisidest ja teame, kuidas üldiselt üle maailma majandussidemed on loodud, ning kui midagi juhtub, siis mis see kaasa toob. Praegune juhtum on aga pretsedenditu.

Rahandusministeerium teeb COVID-19 riskistsenaariumi

Majanduse väljavaadete halvenemine tuleb väga kehval ajal ka valitsuse jaoks, kus on parasjagu hakatud koostama neljaks järgmiseks aastaks mõeldud kuluplaani ehk riigieelarve strateegiat. Rahandusministeerium koostab aprilli alguseks oma kevadise majandusprognoosi, mille alusel valitsus saab tulusid ja kulusid eeldada. Aga koroonaviirusest tekkinud segaduse tõttu tehakse nüüd eraldi riskistsenaarium.

„Kevadprognoosi koostades arvestame selleks ajaks teadaoleva infoga. Osaliselt on meie ekspordipartnerite kasvuväljavaateid juba kärbitud, millega me oma prognoosis ka arvestame. Samal ajal on koroonaviiruse mõju ulatus ja kestvus endiselt ebaselge, mistõttu jääb kindlasti osa mõjusid prognoosis arvestamata ning nende kohta koostame tõenäoliselt riskistsenaariumi,” sõnas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

Ta seletas ka seda, mida võib eelarve vaates tähendada 0,5–1% võrra väiksemaks jääv majanduskasv. „Selle võrra väiksem majanduskasv tänavu tähendab 150–300 miljoni euro võrra väiksemat SKP mahtu. Kui arvestada keskmise maksukoormusega (33,1–33,2% SKP-st), siis tooks see kaasa 50–100 miljoni võrra väiksemad maksulaekumised,” arvutas Lõhmuste.

Kuid ta lisas, et kui peamiselt peaks kannatama kaupade ekspordimaht, siis ei kannata maksutulud nii palju, sest väljaveolt tasutakse vähem makse. Riigi rahakotti panustavad enam tööjõumaksud, mis ei reageeri majanduskasvu vähenemisele nii kiiresti. „Tööturg on väga heas seisus ning tööjõupuudus ja palgasurve püsivad ka siis, kui majanduskasv on mõnevõrra väiksem,” eeldas Lõhmuste.

Ükski varasem haiguspuhang – SARS, MERS ega muu – ei anna mustrit, mille järgi hinnata, mis nüüd toimuma hakkab. Need olid suhteliselt lokaalsed ja puudutasid riike, mille roll maailmamajanduses oli võrdlemisi väike. 2003. aastal oli isegi Hiina roll maailma majanduses 2,5 korda väiksem,” märkis Kattai.

Ometi peab Eesti Pank juba vähem kui kuu pärast saama valmis kevadise majandusprognoosi, mille kohta nii Kattai kui ka Luikmel tunnistavad, et tõenäoliselt ollakse silmitsi suurema määramatuse ja oletuslikkusega kui tavaliselt. Ja ehkki ei saa välistada, et enne prognoosi selgub maailmamajanduse kohta ka ootamatult häid uudiseid, ollakse Eesti kehvenevate väljavaadetega juba leppinud. „Kindlasti mõjutavad [prognoosi] väljavaadet praegused näitajad ja see tuleb kehvem. 2. aprillil teavitame, kui palju täpsemalt,” märkis Kattai.

Andres Sutt: tark haarab Hiina osa endale

Majanduseksperdist poliitikuks saanud Andres Sutt (Reformierakond) ütles, et tähtis on olukorda rahulikult hinnata ja säilitada külma närvi. „Majanduse võtmes on oluline eristada viiruse lühi- ja pikaajalist mõju. Lühiajaliselt mõjutab koroonaviirus Eesti majandust läbivalt,” märkis Sutt. Tema sõnul saavad pihta muu hulgas turismisektor ning Eesti ettevõtete ekspordi ja impordi väljavaated.

Sutt märkis, et nüüd oleks tähtis vaadata asju pikemas perspektiivis. „Pikaajalises mõttes on minu hinnangul kolm valdkonda, mida koroonaviirus sunnib ümber hindama ja kus targalt tegutsedes avanevad meile uued võimalused,” sõnas Sutt.

Ta viitas, et koroonaviirus toob esile riskid, mis peituvad selles, kui loodetakse pikale Hiinast algavale tarneahelale. „See on ka võimalus Eesti ettevõtetele vaadata oma äri uue nurga alt ja teha innovaatilisi muutusi, mida tavaolukord tegema ei sunniks, ja selleks, et leida endale uusi võimalusi globaalsete tarneahelate muutumise protsessis,” arvas ta.

Teiseks tõi Sutt esile, et nüüd lähevad hinda kõikvõimalikud viisid ja vahendid kaugtöö tegemiseks. „Ja kolmandaks paneb koroonaviirus proovile valitsuste võime hallata üle piiride levivaid nakkushaigusi ning üldise valmisoleku tulla toime eriolukordadega. Koroonaviiruse õppetunde targalt ära kasutades peaksime olema tulevikus tugevamad nii inimese, ettevõtte kui ka riigi tasandil,” ütles ta.