Taustainfo: juhiloa sain 15 aastat tagasi Tallinnas ja riikliku sõidueksami sooritasin esimese korraga. Kõik järgnevad aastad olen pidevalt Tallinna liikluses osalenud. Olen roolis olnud USA metropolides ja sõitnud vasakpoolse liiklusega Sydney suurlinnas. Minu ainus avarii juhtus looduskaitsealal puusse sõites, linnaliikluses pole ma kõksugi teinud. Pean ennast Harju keskmiseks autojuhiks.

Haapsallu sõites tunnen, kuidas eksamieelne närv sisse tuleb. Püüan teha ausa analüüsi oma vigadest. Nii. Suunatuled – nojah, kehv lugu. Ikka tikub olema nii, et ei näita neid korralikult. Luban, et eksamil näitan suunda määruste järgi. Kiirus: tuleb tunnistada, et sõidan ikka liiklusvoos ehk lubatu pluss kümme. Luban endale, et eksamil jälgin kiirusepiirangut täpselt. Mis veel? Pelgan pisut paralleelparkimist. Iga päev ma seda manöövrit ei tee, nii et tont teab, kui täpselt see mul välja tuleb. Muu koha pealt on tunne, et vast pole hullu. Kui raske see eksam ikka olla saab, kui ma iga päev sõidan ja siiani kellelegi jalgu pole jäänud? Pealegi: võltseksami sooritan omaenda autoga, mida ma hästi tunnen.