See läheb küll meil väga pikaks. Kas me jõuame kodus istuda? Neljas nädal ju läheb. Ega väga tore ju ei ole. Või on?
Mure on muidugi see, et isegi, kui piiranguid lõdvendama asuda – sotsiaalset distantsi vähendama jne –, siis võib nakkus ju uuesti levima hakata.
Jah, see oht kahtlemata on. Ütlen, et siin ongi tegelikult riskide kaalumise küsimus. Mis on aktsepteeritav? Mis on niisugune olukord, millega saame koos elada? Minu meelest ei ole päris õige minna viiruse eest keldrisse ja oodata seal nurgas, millal viirus ära läheb. Peame ilmselt leidma selle viirusega kompromissi. Kuidas saame oma elu edasi elada? Tundus, et Singapuri stsenaarium oli päris hea, kuni neil puhang tööliste seas lahti lõi. Kas nüüd vanemate inimeste isoleerimine ühiskonnast terveks aastaks on ka vanematele inimestele kasulik? Siin ma jään jällegi eriarvamusele.
