Nagu teisteski Euroopa maades, on paljud toidukullerid Eestis välisriikide kodanikud. Foto: Taavi Sepp

Eesti oli pikka aega väljaränderiik, aga 2015. aastal toimus pööre ja sisseränne sai väljarändest olulisemaks. Sisserände küsimus on poliitiliselt tundlik, aga on üllatavalt keeruline saada täpseid andmeid selle kohta, kui paljud aastail 1992–2019 Eestisse kolinud inimesed on jäänud siia püsivalt elama.

Nõukogude okupatsiooni ajal saabus Eestisse suur hulk peamiselt venekeelset rahvast, kellest osa jäi siia elama. Kuigi pärast Eesti taasiseseisvumist lahkusid paljud neist ida või lääne poole, elab neid Eestis seniajani üle 300 000.

Politsei- ja piirivalveametil (PPA) on elamislubade ja viisade kohta väga täpsed andmed. Ent nende andmestiku teeb segaseks see, et nad ei tea, millal on inimene Eestisse saabunud. Suurim hulk uusi sisserändajaid on endiselt pärit Venemaalt ja Ukrainast, nagu oli ka nõukogude ajal. Neil kõigil on tähtajaline või pikaajalise elaniku elamisluba ning PPA andmebaasist pole võimalik lihtsa otsinguga välja võtta, kui paljud elamisloaga Venemaa või Ukraina kodanikud on saabunud enne 20. augustit 1991 ja kui paljud pärast seda. Info on küll olemas, aga kogupildi saamiseks läheks vaja põhjalikumat uuringut.

Avalehele
296 Kommentaari